Leidsin internetist Roerichi missiooni konvoiülema tsaariarmee polkovniku Nikolai Kordaševski reisipäeviku. Nikolai Kordaševski oli äärmiselt huvitav tegelane, pärines sõjaväelase perekonnast, sündis kas Peterburis või Kaunase lähedal mõisas, kus elas ka pärast Leetu tagasipöördumist. Õppis kadetikorpuses, teenis keisrinna ratsavalve ülema asetäitjana. Sideohvitserina saadeti mais 1917 sõjaväeatašeeks Teherani, sealt sattus inglise sõjalise missiooniga India kaudu Siberisse, 1918 liitus Valge kaardiväega. 1919. aasta jaanuarist alates elas Pekingis (võib-olla ka Harbiinis), sattus Mongooliasse (võib-olla isegi koos Roman Ungern-Sternbergi vägedega, tuleb kontrollida), kohtus mongoli pealaama 8. Jebtsundamba Hutuhta ehk Bogt-khaaniga, sai temalt kaitsekirja ning Rohelise Tara tanka. Pöördus 1922. aastal tagasi Leetu, elas Raudonesi lossis Kaunase lähedal. Nikolai Roerichiga kohtus Kordaševski esmakordselt 1923. aasta augustis Pariisis okultismiga tegeldes. Roerichite poolt omistati talle nimi Tšahenbula - väidetavasti nägi kohtumist ette Ameerikas elanud Sofie Shafran, kes teadis ka, et tegemist on Tamerlani väeülema taaskehastusega. Puutus Roerichiga kokku veel kord järgmisel aastal Berliinis, seejärel pöördus tagasi Leetu, kus töötas Roerichite organisatsioonis World Service - Mirovaja Sluzhba. Juunis 1925 saatis Nikolai Roerich talle õpilase sõrmuse (nn Allal-Mingi sõrmus) ning Juri Roerich adgaani mõõga, mis olevat kunagi (ilmselt eelmises elus) temale kuulunud. Siit siis eelmises blogis mainitud sõrmus ja mõõk. 1926. aasta detsembris sai ta Roerichilt kutse osaleda Tiibeti-retkel konvoiülemana ning asus teele 17. veebruaril 1927.
Raudonesi loss
Eelmis(te) postitustega seoses tahan ära tuua ka tsitaadi Nikolai Kordaševski päeviku algusest, kirja pandud kusagil Egiptuse ranniku lähedal enne Suessi kanalit:
9. III. "Tihti," ütles N. K. R. "ei sepista tagajärgede ahelat mitte niivõrd teod, kuivõrd mõtted. Kõige võimsam jõud - see on mõtte jõud. Aga kuna see ilmutab ennast väljaspool kehaliste silmade vaatevälja, ei taha inimesed seda jõudu uskuda."
Seega osutus õigeks mu oletus (vt. 25. märtsi sissekannet), et Roerichid üritasid muu hulgas mõtte ja sõna abil tulevikku kujundada, kujutades ette ja pannes kirja asju, mis pidid tulevikus nende plaani kohaselt juhtuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar