Koidiku kuldsed mäed

kirgas hommik kui võlukristall
tuulehobude seljas
miks küll on külm
sinu hingus
sirutan lapsena käe
et kingitust vastu võtta
kõrvetan sõrmed
põhjast lõunasse lehvivad ratsud
säravad jäiselt
seitsmete maade taga
alles on veel
koidiku kuldsed mäetipud