Kevadhommiku säutsud

Tiigipind kui tardunud laul -
öösel käis külas talv

vesiroos nägi unes
päikesekuumi kive

sööstame üheskoos valguse poole
kes läbi mulla kes kaudu öö

uppunud lehti ühes ei võeta
nemad on juba sealpool

udusel hommikul astudes teele
võid kergesti lahkuda pildist

kündmata põld nagu pooleli jutt
mille katkestas lõokese laul

lume viimane väesalk
varjab end kaevikupõhjas

udu kui hajub siis iga kõrs
küüntega taevast kriibib

talveunest ärganud majadel
värvilised on soovid

vaadates kaua jää aknasse
ära võib kaotada ennast