Reede, 2. aprill 2010

Liinatśuraq Udmurdimaal 2


Lõuna-Udmurdi maastik.


Õnnestus korraks sisse põigata mu lemmikkülla Varklet-Bodjasse. Meiega koos on pildil ohvripapp Gennadi.


Jüri otsib paremat positsiooni Varklet-Bodja suure palvekoja pildistamiseks.


Varklet-Bodja (Tatarstan, Agrõzi raj.) näeb iga aastaga üha parem välja. Selle tänava ülemise otsa lähedal on pühapaik akaška busõ.


Selles aidas Sadõk Nazarovna Grigorjeva õuel olen mitmel suvel maganud.


Sadõk Grigorjeva maja ees. 1926. aastal sündinud perenaist polnud kahjuks kodus, oli läinud küla peale lõbutsema.


Buranovo naised.


Paul Buranovo naiste seltsis.


Raivo ja üks euromemmedest.


Buranovo külas valitses veel talv.


Buranovo.


Ümarlaud "Buranovo 300" arutas küla tuleviku küsimusi.


Ettevõtja Aleksander Pilin tahaks külla rajada viltesemete tootmise ja üht-teist muudki. Ja kasutada euromemmede kuulsust küla majanduselu elavdamiseks.


Buranovo. Küla ühismajand on praegu sügavates võlgades, paljudel palgad saamata.


Buranovo. Selles külas teenis vaimulikuna esimeseks udmurdi etnoloogiks nimetatud Grigori Vereštšagin, kes on kogunud palju materjali ka udmurdi palvuste kohta.


"Räägitakse ka, et Buranovo köster läks hiide seenele, ja kui seened olid korjatud ja köster tahtis hiiest välja tulla, hoidis nähtamatu jõud teda kinni. Ta viskas korjatud seened sedamaid maha ja tuli hiiest tervena välja." (Vassiljev 1906: 198.)


Iževsk. Kohtumine ansambliga Tšiptširgan.


Tšiptširgan ja Hellero sõbrustasid kunagi ja käisid teineteisel külas. Pildil ongi osa mõlema ansambli vanast kaardiväest.


Pika laua taga söödi-joodi, aga lauldi rohkemgi.


Seejärel tantsiti ja mängiti. Nadja Utkina.


Uchke ali gid bermes...


Seesama.


Ižhevski katedraal ehitati uuesti üles vaid mõned aastad tagasi. Mina polnudki seda veel näinud.


Jakšur-Bodja. Sellest külast olen korduvalt läbi sõitnud. Seekord siis külas. Küpsetamishoos perenaine.


Tsurakesed ahjusooje küpsetisi maitsmas...


... ja perenaist pildistamas.


Selles purgis on udmurdi puskar - kohalikus keeles kumõška või araki. Seda pakuti mitmel pool soojalt koos lisatud maitseainetega. Siis nimetatakse jooki pöśatem (pöśatõnõ - soojendama).


Perenaine näitab vanu münte.


Kes ütles, et Udmurdimaal pole mehi? Peremees süüa tegemas.


Liinatśuraq pärast esinemist festivalil "Subboteja" Igras. Koos meiega on pildil Nadja Utkina, üks festivali konferansjeedest ning meid Igras kureerinud daam.


Igra. Festival on läbi.


Soomustehnika Igra kultuurimaja ees. Ilmselt on tegemist mingi БМП-2 versiooniga. Sellised tulid relvastusse alles 1982. aastal.


Igra. Pärast festivali.


Sundur. Kontserdil esinesime vaheldumisi kohaliku kollektiiviga.


Kuigi korraldajad oleks kõiki esinejaid tahtnud lava taha paigutada, imbusid tsurakesed saali udmurtide laule-tantse vaatama.


Kontsert Sunduri kultuurimajas.


Alnaš. Kultuuri- ja kunstikeskuse kangakudumistoas.


Alnaš. Kultuuri- ja kunstikeskus.


Rajoonikeskus Alnaš. Alnaši rajoon on ainus piirkond Udmurtias, kus udmurdid moodustavad elanikkonnast suure enamuse - 82%.


Baiterjakovo. Väsimus niitis mehi.


Viimane hommikusöök Udmurdimaal. Oleme külas Tarassovite perekonnal Baiterjakovos.


Tarassovite uhke maja.


Baiterjakovo on üks paljudest Alnaši rajooni udmurdi küladest. Selles suure maantee lähedale jäävas paigas polnud ma varem käinud.


Baiterjakovo. Kevad jõuab Udmurdimaale. Ilm on udune, sooja üks kraad.


Väike puukirik Baiterjakovo lähedal, mille külarahvas koos preestriga mõne aasta eest valmis sai. Kuigi oli paastuaeg, palusid kirikus olnud memmed meil laulda.


See söögikoht Venemaa ja Tšuvaši Vabariigi piiril toitis tsurakesi hästi nii minnes kui tulles.


Tagasi Eestis. Nii me lõpetasime oma pika sõidu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar