Esmaspäev, 19. aprill 2010

Tuhk lendab unest teise


Väga vana maailma tuhk
tuletab meile meelde
tegeliku koha
päikese all

tõepoolest
handi talvemajas
pole ju kellelgi asja
meie tahmase taevaga

viimast lumeteed pidi
veeti kõik vajalik
põtrade abiga
juba

sinna
kus kevadel
vesi on lahkem
ja mõnusam liivakallas

õhtul nad murega vaatavad
üle tukkuva järve
koidiku suunas
sest seal

loidab
metsa kohal
taevast tüssates
valeloojangu kuma

taat mõtleb uinudes
viimaste aegade
äraspidisest
ilmast

eit
aga lastest
kes ammu elavad
tuhande aknaga linnas

tontliku valekoidiku valgel
sündinud muretuhk
keerutab unest
teise

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar