Phaselise varemed on vaadatud. Sõitsin sinna liinibussiga, pilet 2 eurot või 4 liiri, juht pööras isegi suurelt teelt kõrvale ja sõidutas otse piletiputkani (oma 2 km). Teadmiseks neile, kes tulevikus kavatsevad Türgi seda piirkonda külastada - kohalikud bussid on väikesed, aga üsna mugavad, peatuvad märguande peale pea igas marsruudi paigas ja lasevad reisijaid maha ka igas paigas. Raha makstakse mitte sisenedes, vaid väljudes. Minu kogemus näitab, et juht annab alati täpse raha tagasi. Phaselise alale pääsemise eest tuli tasuda 8 liiri, siis võis edasi ranna poole vantsida. Sisse saab ka autodega, sest otse varemeteni viib asfalttee. Kõndida oli samuti mõnus, ilus männimets ümber. Enne linna tuli väike soo, kus meloodiliselt krooksusid või laulsid konnad.
Lühipilk ajalukku. Linna rajasid oletatavasti Rhodoselt tulnud asukad 7 sajandil e. Kr. Oma kolme sadamaga oli Phaselis tähtis kaubanduskeskus, mida vahepeal valitsesid pärslased ja Lüükia Limüüra linna kuningas Perikles. Aastal 333. saabus linna Makedoonia Aleksander, kes väidetavasti puhkas seal enne suurt retke itta. 167. aastal e. Kr. sai Phaselisest Lüükia linnade liidu liige, paraku hakkas linn sada aastat hiljem liialt palju piraatidega mehkeldama ning heideti koos naabri Olymposega liidust välja ja sattus 43. e. Kr. Rooma valitsemise alla. Järgmine suurhetk linna ajaloos oli keiser Hadrianuse visiit aastal 129 A.D. Linn kannatas 7. sajandil moslemite rünnakute all ning kaotas oma tähtsuse pärast seldžukkide sissetungi 1158. aastal ning suuri maavärinaid, mis purustasid sadamad. Phaselise 2000 aastat kestnud ajalugu lõppes 13. sajandil, ehk umbes samal ajal, kui muistsed eestlased kaotasid vabaduse. Ja nüüd kõndisin mina neid vanu kive mööda.
Lühipilk ajalukku. Linna rajasid oletatavasti Rhodoselt tulnud asukad 7 sajandil e. Kr. Oma kolme sadamaga oli Phaselis tähtis kaubanduskeskus, mida vahepeal valitsesid pärslased ja Lüükia Limüüra linna kuningas Perikles. Aastal 333. saabus linna Makedoonia Aleksander, kes väidetavasti puhkas seal enne suurt retke itta. 167. aastal e. Kr. sai Phaselisest Lüükia linnade liidu liige, paraku hakkas linn sada aastat hiljem liialt palju piraatidega mehkeldama ning heideti koos naabri Olymposega liidust välja ja sattus 43. e. Kr. Rooma valitsemise alla. Järgmine suurhetk linna ajaloos oli keiser Hadrianuse visiit aastal 129 A.D. Linn kannatas 7. sajandil moslemite rünnakute all ning kaotas oma tähtsuse pärast seldžukkide sissetungi 1158. aastal ning suuri maavärinaid, mis purustasid sadamad. Phaselise 2000 aastat kestnud ajalugu lõppes 13. sajandil, ehk umbes samal ajal, kui muistsed eestlased kaotasid vabaduse. Ja nüüd kõndisin mina neid vanu kive mööda.
Phaselise kõige silmatorkavamaks muistiseks on akvedukt.
Linnale vett andnud allikas ei asunud kaugel, kuid ma ei hakanud akvedukti algust otsima.
Linnal oli lausa kolm sadamat. Pildil neist keskmine, kõige väiksem.
Keskmise sadama juurest algab uhke peatänav, mis lõppeb lõunasadama juures.
Peatänava algul on mitu saunakompleksi - paremat kätt suur (pildil osa sellest) ja vasemal väike.
Mosaiigi fragmendid sauna põrandal.
Veel üks osa saunadest.
Agoraa ees laieneb tänav väljakuks.
Teatraalne vaade.
Sadama tee 13. Uks ei kuhugi (või hoopis teise aega).
Veel üks ajauks.
Hadrianuse värav lõunasadama juures.
Lõunasadam.
Veel üks säilinud mosaiigi fragment.
Nekropol. Meri uhub hauad lahti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar