Esmaspäev, 26. aprill 2010

Myra ja Dolichiste

Täna oli ekskursioonipäev. Kuigi see maksis 40 eurot, ei kahetse ma kulutatud raha. Järgnevalt valik pilte. Kõigepealt Püha Nikolause kirik Myras, mis on 12. sajandil laiendatud algse kiriku külge. Türklaste jaoks on see muidugi Noel Baba Müzesi ehk jõuluvana muuseum. Kirikut restaureeritakse juba Nikolai II ajast peale, aga vahepealsed sõjad on tööd korduvalt seisma pannud. Praegu on kogu hoone kaetud üsna inetu varikatusega, mis aga kindlasti on hea säilivuse seisukohalt.










Järgnes lüükia hauakambrite vaatamine sealsamas muistses Myras (Praegu on linna nimi ametlikult jälle jõe järgi Demre, kuid see oli vahepeal Kale). Hauakambrid on mäe sisse uuristatud ca 5. sajandil enne Kristust ning peaksid põhimõtteliselt kopeerima lüükialaste elamuid. Sarnane elamutüüp on tuttav Santorinilt.





Hauakambrite kõrvale rajasid kreeklased teatri. Juhhei!


Edasi sõitsime Andriaka jõe suudmesse, mille lähedal asunud Andriake viljaladude ja tollimajade linn varustas kunagi märkimisväärset osa Rooma riigist viljaga. Vili polnud muidugi ainult selle linna maadelt pärit, vaid kokku ostetud kogu Lüükiast. Tee ääres oli näha hiigelsuure viljaaida katuseta seinu, mis paistsid täiesti terved olevat. Jõgi ise on aegade jooksul üsna ahtakeseks kuivanud, enam ei pääse suurema alusega suudmealalt kaugemale.



Andriake suudmes laaditi meid laevale ja veeti Kekova saare külje alla lüükia linna Dolichiste varemeid vaatama. Kunagi oli Kekova poolsaar, ent peale 2. sajandil p. Kr. toimunud suurt maavärinat eraldus mandrist nii, et osa linnast ka merepõhja vajus. Praegu on väin saare ja mandri vahel kuni 90 meetrit sügav. Lüükialased elasid linnas siiski edasi ka Bütsantsi ajal ning hülgasid linna alles araablaste invasiooni tõttu. Pildistasin kaljusse raiutud majaseinu, treppe, viimaks ka vee alt paistvat sadamakaid. Kekova tähendab türgi keeli tüümianivälja, praegu kasvatatakse saarel vabapidamise meetodil kitsi, kes sedasama aed-liivateed vitsutades ise oma liha maitsestavad.





Giidi väitel rajasid Dolichiste ja bütsantsiaegse Tersane (Xera) elanike järeltulijad väina teisele kaldale Simena asula, mida samuti õnnestus pildistada.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar