17. aprill. Isegi Kathmandus sajab. Täna varahommikul tuli üks sahmakas. Olen nüüd harjunud pööraselt vara, umbes kella viie paiku, ärkama. Praergu on kuus ja kodus alles sügav öö. Hommikusöögiks leidsin kena koha üsna siinsamas nurga peal Gaia-nimelises restoranis, kus saab täitsa head kohvi. Oli ka värskelt pressitud mahla, väga mõnusat röstleiba ja muudki. Poolteise tunni pärast tuleb Pasang. Siis läheme Bodnathisse ja Pasangi poole koju. Matkaplaani järgi oleksin pidanud täna Gosainkundast üle Laurebina La kuru minema.
Öösel vähkred voodis
teadvus imbub
tasapisi pähe
tuleb meelde
mis linn
lööb nurru
akna taga
jah see kõik
on päriselt
juba koidab
juba hüüavad
üksikud autod
varsti lükkavad
kaupmehed kolinal
metallist katted
äride eest
rätsepad istuvad
õmblustöö taha
kokkad seisavad
pliitide äärde
ettekandjad
kannavad ette
flöödimüüjad
hakkavad jälle
tänavail tuiama
aga praegu
on elu veel rahulik
praegu ärkab
see kummaline
tuhandehäälne
tuhandepealine olend
jumalad teavad
mis unest
ärkab selleks
et õhtul
uuesti tantsida
meie mõtetel
tunnetel ihadel
kuni püsivad
ilmatalad
Hilisõhtu. Pärast imetoredat päeva jätsin fotokaamera taksosse. Lisaks ebaõnnestunud matkale olen nüüd ka kõigist piltidest ilma. Pole sõnu kommentaari jaoks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar