Ja ongi kuu aega läinud. See saab olema viimane sissekanne Nepaalist. Seekord. Sest tahan järgmisel aastal kindlasti tagasi tulla. Hotellist möllisin ennast välja, natuke rohkem kui poole tunni pärast sõidame First Environmental Trekkingu bossi juurde, kus ka selle viimase Kathmandu öö veedan. Tegelikult ei saa ma aru, kumb on bossim, kas Thakur Raj Pandey või Ganesh Prasad Simkhada. Igatahes tundusid mõlemad arvavat, et külastan just teda. Aga koos nad ometi ei ela. Eks paistab, lähen sinna, kuhu viiakse ja loodan, et homme sõidutatakse lennuväljale ka.
Tänasest päevast polegi suurt miskit kirjutada, vanu märkmeid ka pole viitsimist kotist välja kraamida. Kõik on reisiks juba pakitud. Hommikupoolikul ostsin veel nipet-näpet, vürtse ja pisikesi kingitusi lastelastele ja nii edasi. Vahepeal käisin hotellis, siis jälle Thameli peale. Ilm pärast hommikust vihma niiske ja palav, 27 kraadi. Viimaks ostsin endalegi koduteeks puhtad rõivad selga 1200 raha eest. See on siis 12 EUR. Ja mis kõige olulisem - Madhu Krishna Chitrakari poeg tõi ära tiibetipäraselt raamitud thanka. Nagu eelminegi kord, oli see ilusti pakitud, nii et ma ei hakanud lahti kiskuma. Ja siis püüdsin lahendada rasket ülesannet, kuidas kõik kraam kotti suruda. Ei tahtnud hästi mahtuda. Kahetsustundega jätsin maha mind kahel siinsel mägimatkal teeninud tossud. Olid teised juba üsna räsitud ja haisesid ka natuke. Katkise kotilina viskasin ka prügikasti, mis sest ikka koju kaltsuks vedada. Siis tulid lukud kenasti kinni. Kell viis ootas maja ees bosside saadetud poiss, kes mu üsna raske koti büroosse kandis. Sinna jääb see homseni ootama. Ja ongi kõik. Homme kell viis olen loodetavasti juba Delhis. Usun, et õnnestub taas transiitreisijana India külastamisest pääseda. Selleks pole ka aega, sest viiskümmend minutit peale südaööd väljub lend Amsterdami. Ja sealt vist enne kümmet viimane hüpe Tallinna. Nägudeni siis.
Tänasest päevast polegi suurt miskit kirjutada, vanu märkmeid ka pole viitsimist kotist välja kraamida. Kõik on reisiks juba pakitud. Hommikupoolikul ostsin veel nipet-näpet, vürtse ja pisikesi kingitusi lastelastele ja nii edasi. Vahepeal käisin hotellis, siis jälle Thameli peale. Ilm pärast hommikust vihma niiske ja palav, 27 kraadi. Viimaks ostsin endalegi koduteeks puhtad rõivad selga 1200 raha eest. See on siis 12 EUR. Ja mis kõige olulisem - Madhu Krishna Chitrakari poeg tõi ära tiibetipäraselt raamitud thanka. Nagu eelminegi kord, oli see ilusti pakitud, nii et ma ei hakanud lahti kiskuma. Ja siis püüdsin lahendada rasket ülesannet, kuidas kõik kraam kotti suruda. Ei tahtnud hästi mahtuda. Kahetsustundega jätsin maha mind kahel siinsel mägimatkal teeninud tossud. Olid teised juba üsna räsitud ja haisesid ka natuke. Katkise kotilina viskasin ka prügikasti, mis sest ikka koju kaltsuks vedada. Siis tulid lukud kenasti kinni. Kell viis ootas maja ees bosside saadetud poiss, kes mu üsna raske koti büroosse kandis. Sinna jääb see homseni ootama. Ja ongi kõik. Homme kell viis olen loodetavasti juba Delhis. Usun, et õnnestub taas transiitreisijana India külastamisest pääseda. Selleks pole ka aega, sest viiskümmend minutit peale südaööd väljub lend Amsterdami. Ja sealt vist enne kümmet viimane hüpe Tallinna. Nägudeni siis.
Hei, Aado! Kahjuks ei kohta sind, kui tagasi oled ja ilmselt Tartus muljeid jagad. Olin just kodus käimas ja kohtasin Toomemäel Saare Etsi, kes ülistas su eelmisi fotosid sealtkandist. Oli vist kirjandusmeeseumis näidatud. Kena maandumist kevadisse koju!
VastaKustuta