Laulsime jälle

Laulsime jälle koos
seekord üheskoos kuumas
keskpäevalõõsas
hamed higist märjad
laubalt higipisarad veeremas
rinnale nagu tüdruku
katkirebitud kaelakee
pärlite kõrin kõrisemas me kõris
lämbe õhuke kohinal
hingatud kopsudesse
vel’okõsõ lauluna välja
ühes pisarate ühes pärlite
õlle ja viinaauruga
ühes sõnade silpidega
päikeselõõma sulama
nagu me ühtehoidmine
nagu me laulu vägi
tärkav hääbuv uuesti sündiv
armastus nagu me ise
isegi veel ei tea
isegi veel päris päriselt
veel ei mõista

Uusvada kirmas

Möödunud neljapäeval käisime Liinats'uradega taas Uusvadas peetripäeva kirmasel. Seekord oli meid üsna vähe - Paul, Peter, Tiit, Valdo ja mina. Vahelaane Paali ootas juba kohapeal ees. Laulsime nii omaette kui Mokornulga meeste seltsis ja jorisesime kaasa ka naistele. Kes viitsis, sai tantsidagi. Tore, et kirmaste traditsioon püsib. Püüame selle hoidmisele kaasa aidata.

Tulõ sõsar sa mäe pääle

Pilte Moisekatsi Elohelült

Sai käidud ja lauldud. Suured tänud korraldajatele ja ilmataadile, kes igati sobiliku ilmaga varustas. Võtsin ühes väikese aparaadi, sest oli teada, et laulmise kõrvalt ei saa eriti pildistada. Mõned klõpsud siiski tegin, eriti reede õhtul järve veeres, kus vägevat vähki püüti ja käest kätte käia lasti.