Esmaspäev, 30. november 2009

Hommikuvalgus

Tänane hommik rõõmustas selgema taeva ja ilusate värvidega. Pärast sellist agu polegi elu nii hall.



Pühapäev, 29. november 2009

Veel üks vihmane päev

Mõtlesin, et käin täna peale kassidele söögi ostmist kusagil, kuhu varem pole sattunud. Ilm tundus hommikul ka päris talutav. Sõitsin siis Põlva teed mööda, sest mulle oli meelde jäänud üks kõrgem koht Sirvaku kandis. Selline lauge küngas, ja Tartu poole sõites on isegi maanteelt hea vaade. Parkisin auto tee veerde ja hakkasin mööda põldu astuma. Maa oli vett täis kui käsn. Vaevalt sada sammu teest vedeles kõrgema rohu piiril metskitse korjus, tagaosa ära söödud. Üleval puude taustal paistis nagu valge rist. Ja oligi metallist rist ilma ühegi kirjata. Tegin pilti. Siis tuli puude vahelt välja suur valge koer ja jäi haukudes seisma. Koera kannul ilmus nähtavale mees, kes muidugi ütles, et ega koer mulle midagi ei tee. Ma ei kartnudki, küsisin hoopis, et mis rist see on. "See on üks slaavlastele pandud rist, kohalik võim vist lasi teha. Siin olid vanasti lahingud," oskas mees öelda. Ja küsinud veel, kas pildistan siin asja pärast või niisama oma lõbuks, läks ta koos koeraga edasi. Tegin veel mõne pildi maastikust. Juba tibutaski vihma. Siis suundusin vaatama triangulatsioonitorni. Kuigi torn oli metallist, oli üles viiv redel üsna kahtlaselt ripakil ja ma ei hakanud ronimist proovima. Astusin üle porise põllu tagasi auto juurde.



Järgmise peatuse tegin Küti järve ääres, millest sageli mööda sõidan. Nüüd sadas juba üsna korralikult. Pildistasin järve ja sealsamas tee ääres olevat mälestuskivi 1944. aastal langenud 287 vallooni vabatahtlikule võitlejale.




Koju jõudes oli ilm selline, et ei kutsunud enam õue. Tegin siis toas kassidest mõned pildid. Sellel fotol on Tema Kõutslik Kõrgus Võrukael I, kes sai augustis kaheseks.


Kolmapäev, 25. november 2009

Kadriõhtul

Pimedal porisel õhtul
puhun trepil torupilli
aga kadrisandid ei tule
isegi marsihelide peale
kaugel klähvivaid koeri kuuldes
kiunatab piuk haledalt
ning siis ei saa ma enam näppe
sõrmiliselt ära
pill kasvatab ennast mu külge
ta karvane kott katab keha
ta torud puhuvad jalgadesse
sõnul seletamatut lusti
mis paisub rinnus ja kõris
resoneerivaiks helideks
avan suu ja mängin mõnuga
oma uut ja ulguvat viisi
joostes kõigil neljal jalal
longates üle pimeda põllu
sinna kus nelja tee ristis
põleb täna punakas leek
arrahmaan arrahiim alaihim

Esmaspäev, 23. november 2009

Pühapäev piltides

Eile sai tehtud ring marsruudil Lootvina, Ahja, Kärsa, Valgesoo, Kiidjärve, Saesaare ja siis Põlva maanteed mööda tagasi. Pilte tuli hulgaliselt, paraku ei saa kõigiga rahule jääda. Päev on ka hirmus lühike, juba Valgesoo metsa all oli hämar, Saesaarde jõudsin juba päris valge aja lõpus ja Taevaskoja pildid on tehtud üsna pimedas.



Lambakari Lootvina lähedal



Lootvina Tsõõrikjärv



Ahja mõisa park



Ahja mõis



Kärsa kõrts



Pilk rabale Valgesoo vaatetornist



Valgesoo õpperada



Valgesoo õpperaja laudtee oli kohati vaid ühe laua laiune



Valgesoo õpperada



Valgesoo õpperada. Metsaalune oli kohati väga märg



Valgesoo õpperada



Ahja jõgi enne Kiidjärvet



Kiidjärve vesiveski



Saesaare paisjärv



Kokku lukustatud



Väike Taevaskoda



Ahja jõgi

Reede, 20. november 2009

Hellero 10

1982. aastal tähistas "Hellero" tollases EPA klubis oma kümnendat sünnipäeva. Otsisin üles vanad negatiivid ja digitaliseerisin ära. Tulemuseks on hulk pilte, millest osa vanade aegade meenutamiseks üles panen.

Sama aasta 18. veebruari EPA lehes ilmus meenutus ansambli sünnist "Millest kõik alguse sai..." Kuna see leht on üsna haruldaseks muutunud, skaneerisin ka artikli. Teksti paigutus lehel oli nii jabur, et pidin selle parema loetavuse pärast ümber tegema. Loodan, et artikli ja piltide ülesriputamine aitab vanade hellerolaste mälu värskendada ning on huvitav vaatamine ja lugemine ka kõigile nende sõpradele ja lastele.














Teisipäev, 17. november 2009

Ajapuskariajaja

Möödunud sügise õuntest
kõledal pimedal õhtul
värvitu vedelik saab
vaevuaimatav õunamekk
päikesevalgust ei asenda
juues mõtisklen sellest
milliseks rüüpeks
aeg destilleerib varsti
suvised mälestused
või et mislaadi napsuks
ajab taevane tegija
ükskord kogu mu elu

õunapuskaris minu jaoks
küll on aegade vägi
olles tänulik jooja
haukan sibulat peale

Laupäev, 14. november 2009

Kalevipoja künnivagu

Täna käisin vaatamas Kalevipoja künnivagu Uniküla lähedal. Olen alati kaarti vaadates mõelnud, et peaks ükskord seal ära käima, ikkagi vaid neli kilomeetrit kodust. Ja täna võtsingi selle käigu ette. Oli üsna vaikne ja udutav ilm, sooja vast kraadi jagu, aga hiljuti sadanud õhuke lumekiht polnud veel päris ära sulada jõudnud. Endise Uniküla poe lähedal läheb tee üle Mõra oja, mis siinkandis on ka Võnnu ja Kambja kihelkondade piiriks. Oja ise on kaunis, aga kahjuks on keegi sellesse vana autokere uputanud.



Künnivagu ise paikneb Kriimani ja Uniküla piiril ja näeb teelt vaadates välja üsna rägune. Vagu on kilomeeter pikk ja väidetavasti kuni 40 meetrit sügav, kaitse all on selle lõunapoolne ots.


Tartut gaasiga varustava toru trass lõikab vao pooleks. Kasutasin seda alla laskumiseks. Vao põhi on üsna vesine ja risti-rästi langenud puid täis. Kalevipojal olnudki plaan siia jõgi künda.




Ronisin rägu vahel ringi ja üritasin vagu pildistada, aga sellest paigast, kus ma asusin, ei paistnud see kuigi imposantne. Nõlvadki olid vaid kuue-seitsme meetri kõrgused. Tihedalt igas suunas kukkunud puud ja vesi ei võimaldanud paremat positsiooni valida. Tuli leppida detailidega.



Kriimani (ja ühtlasi Hammaste) poolt vaadates näeb vao lõunaots välja üsna tagasihoidlik, sest paistavad vaid selle serval kasvavad puud.


Aadami poolt vaadates on pilt umbes sama. Olen künkal asuvat talu ja teisel pool teed olevaid puid korduvalt pildistanud kahtlustamata, et seal ongi Kalevipoja künnivagu.


Koduteel tegin veel mõned pildid. Udu tundus üha tihenevat.


Kolme tee rist Aadami bussipeatuse lähedal. Kolme teega on muidugi tegemist liikluseeskirja kohaselt, muidu võib seda ka nelja tee ristiks pidada. Ma olengi sinna mõnel kuuvalgel ööl sattunud.