esmaspäev, 29. november 2010

1. advent

Külma sammudest
kriuksuval õhtul
koolduvad kase
lumised liikmed
aknavalguse poole
aga kui kustutan tule
tõuseb heki tagant
väike ja vana kuu
riputab ennast
piparkoogina oksale
puule ja minule seltsiks

laupäev, 27. november 2010

Taas on talv

Talv saabus parajasti kadrilaupäevaks. Täna oli päevalgi 8 kraadi külma. Tegin mõned pildid hommikul kella üheksa ajal ja mõned kella kahe paiku. Kena vaikne talveilm.








reede, 26. november 2010

Süda sulab

Valge ja valus
päev minu ümber
ihub teravaks
tunded ja pilgud

napid sõnad
nagu harvad varesed
puude ladvus
päikesepaistel

polegi vaja
rääkida asjust
millesse haarduvad
mõtete jalad

täna lasen
talvepäikese
silmadest sisse
ja süda sulab

neljapäev, 25. november 2010

Sisse

Pärast rännakut
vaata sisse
oma silmade akendest
äkki istuvad seal
peremeest oodates
pika katmata laua taga
jahtuvad külalised

väljas avab praegu
oma õhtuse
järvesuuruse suu
tuisukeelega
tahab pärida aru
astu tagasi sisse
kuni veel mäletad
kuni koldest leida võib
hõõguvaid süsi

esmaspäev, 22. november 2010

Maailma uks

Maailma uks avaneb sissepoole
oma purpurkäikudest läbi
tuleb meil minna
südame trummilöökide saatel
kuulata vereliblede
lõikavat tiivavihinat
vappuvate võlvide all
paastuda nädalaid
närvitreppisid tõustes
selleks et viimaks
näha silma vikerkestalt
murdunud vikerkaart
näitamas teed
teiste planeetide poole
sinu jumala pilk
nukker on sellel päeval
kui lahkud ta väsinud kehast
naerata talle tagasi
kuni veel pole pime
liiga külm ega hilja

pühapäev, 21. november 2010

Kümme tuhat

Täna kell 18:13 astus võrgumaja uksest sisse kümnetuhandes külaline. Ma ei tea temast muud, kui et ta tuli Põhja-Eestist, kasutab Mac-i arvutit displei resolutsiooniga 1600x1200 ja veebilehitsejat Safari 1.3. Olgu ta terve! Aga ega sajas või 672 külastaja pole millegi poolest temast halvem. Kõik külalised on jumala kingitus, kõik lugejad on head. Tulge ka edaspidi mind vaatama! Ehk leiate miskit, mida sobib mõtetes kanda. Läbi halli ilma ja halli aja.

laupäev, 20. november 2010

Novembriilmast praegu ja tosina aasta eest

Vaatasin vanu päevikusissekandeid. 13. novembril 1998 olin kirjutanud: "Terve viimane nädal on meil olnud talvine. Lund küll eriti palju pole, külma aga talve kohta piisavalt. Eile ja üleeile päeval ei tõusnud kraad üle -10, öösiti langes -16 peale. Ja tuli see külm mardipäevaks, õigemini mardi laupäevaks. Ilmaprognoosiski öeldi, et mardid saavad lume peal joosta. Said."

19. novembril jätkasin: "Täna saab Mikk kahekümne aastaseks. Mäletan, et 20 aastat tagasi oli külm talv. Novembri algus oli soe, aga õhtul enne Miku sündimist möllas Tartu kohal võimas äike, murdis Toomel mitmeid puid. Pärast seda läks järsku külmaks, Mare ja Miku järele minnes ei saanud autoga hästi Toomele, tee oli jääs. Ja tuli külm talv, kõige külmem, mida mäletan. Elasime tollal Elvas Nõmme tänaval ühe maja teisel korrusel, kus meie kasutada olid köök ja tuba. Ainult pliidiga küttes ei saanud nädalate kaupa üle 14-15 kraadi sooja sisse. Aasta lõpp ja uue algus olid eriti külmad, nädalajagu või enamgi püsis kraad -40 lähedal (kõige külmem oligi vist umbes aastavahetuse paiku, -42, mäletan, et pidasime Keemiku (Ülo Haljasoru) juures postijaama majas pidu, Heno ja Kadi tulid teisest Elva otsast, Henol viinapudel lahtiselt võrgus (või kotis) ja viin oli pudelis poolpüdel. Tudengite ringis käis põhiline jutt selle üle, milliseid elamusi külm kellelegi põhjustas. Jäätunud torud ja veepanged ning hommikuks härma läinud tekiääred olid vähemalt Elva ja Peedu asurkonna jaoks tavalised.

Jah, ja praegu püsivad endiselt külmad ilmad. Täna hommikul oli -16 ja ega päevalgi palju soojem pole. Auto ei taha endiselt käima minna ja veepump kaevus vett pidada. Täna viisin luulekogu käsikirja “Ilmamaasse” ja kirjutasin kultuurkapitalile taotluse selle trükkimise tarvis 12 000 krooni saamiseks. Kardan, et ilma detailse põhjenduseta lükatakse see tagasi. Siis saab kolme kuu pärast uuesti üritada. Täna lähen varem koju, proovin pumpa korda saada."


1998. aasta jõuluõhtu Kamsul.

1999. aasta november oli soojem, siis kirjutasin 1. detsembril: "Kuni möödunud reedeni (27. november) oli meil talv, kuigi ilm püsis vaid veidi alla nulli. Neljapäeval läks sulale, laupäeva hommikul oli veel lund maas (tegin isegi paar pilti), aga pühapäeval oli kogu valge kadunud. Hommikupoolik oli selge ja päikesepaisteline. Kaevasin isegi natuke aiamaad. Õhtupoole läks pilve ja tuuliseks. Kraad tõusis esmaspäevaks kuni +8-ni. Loomulikult ei käinud nii suured muutused rahulikult, esmaspäeva õhtul ja ööl vastu teisipäeva möllas tõeline raju. Ülenurmel mõõdeti tuule kiiruseks vist 24 m/s, Kihnus aga näiteks 32,7, merel olevat olnud kuni 11 m kõrgused lained. Ligi pool Eestit jäi elektrita, aga meil Kamsul põlesid tuled uhkelt edasi. Käisime õhtul õues vaatamas, kuidas Uniküla ja Vooremäe pool taevas valgeks lõi, nagu möllaks pikne, tegelikult aga peksis tuul kõrgepingeliine kokku. Eile, teisipäeval, oli kena selge vaikne ilm. Arvasin, et tormid on möödas, aga õhtul hakkas tuul taas lõõtsuma, sedapuhku lõunast. Ja öösel jäime meiegi elektrita."


1999. aasta 14. novembril koos Mikuga enne garaažiuste ettepanemist.

Ka 2000. aasta november oli soojemapoolne. 25. novembri olen märkinud esimese päevana, mil kraad jäi ka päeval paari pügalaga miinusesse. Ja järgmisel päeval kirjutasin: "Tänagi jäi kraad päeval nullist madalamale, kütsin taas suurt ahju (eile esimest korda). Kuna puhub üsna tugev lõunakaarte tuul, on ülakorrusel kõigest kütmisest hoolimata karge kliima. Valge aeg kulus rutiinsete koduste toimingutega, söögitegemist alustasin juba hämaras. Kole lühikesed päevad. Üritasin täna veidi jalutada, aga külm tuul ajas kiiresti koju. Pluto märkas põllul kitse ja kadus seda taga ajades metsa. Veidi aja pärast tuli ta ähkides tagasi, kõrvad igaks juhuks lidus. Kevadeni on veel nii palju aega. Imelik, miks ma siin maal elades üldse talve ei salli. Vist sellepärast, et talvel on muret rohkem, kütmine, libe tee, kui juhtub lund sadama, siis ka lume rookimine. Inimene on talvel nagu haavatavam, igasuguseid hädasid-õnnetusi võib juhtuda. Ja peamine – päevad on nii kole lühikesed, koju tuleb alati pimedas sõita, nüüd juba tööle ka, aga mulle pimedas sõitmine ei meeldi. Uue auto tuled on küll valgemad, aga vastusõitvate autode tulede tõttu pole sageli ikkagi midagi näha. Lumega oleks muidugi valgem, seda küll. Teegi läheks paremaks ega tolmaks."


2000. aasta detsember.

Neil esimestel maal elatud talvedel jätkus muret kuhjaga. Küll ei läinud auto käima, küll läks pump kaevus rikki, küll kadus elekter. Maja tundus külm ja tuulise ilmaga ei aidanud ka kütmine. Aastatega on nii palju muutunud, et pimedas sõitmist ma enam ei pelga, autodega pole ka probleeme, veevärk on töökindlam ja tänavu kevadel rajatud uus elektriliin pole seni ka kordagi alt vedanud. Kütma peab praeguste ilmadega ka üsna minimaalselt, sest soojapump tagab 19-20 kroodise toasooja. Aga tugev tuul puhub ülakorruse endiselt külmaks ja paljud kunagi mõttes olnud tööd on seni tegemata. Ja talvist pimedat aega ei armasta ma endiselt. 2010. aasta sügis on olnud soojapoolne, tänaseni pole kraad isegi öösel langenud alla -3. Maha sadanud lumi (üleeile hommikul oli seda näiteks päris paks kiht) on ka kiiresti ära sulanud. Aga järgmise nädala algul peaks külmem õhk pärale jõudma.

kolmapäev, 17. november 2010

Paistame kätte

Sina hele latern
mina kahvatu kuu
vaikides valame
üksteise valgusesse
oma sisemist kuma

kes jaksab rohkem
või kestab kauem
enne kui kustub
hommiku sisse
või läheb looja
pimeda sõbra tuppa

õhtul tuleme
jälle välja
möödunud aja kapist
ilmalaia voodi alt
pimeda vend
paneb kadunud
silmavalguse tule
meie hinge
lampides põlema

ärkame tänavale
teineteisele
kätte paistma
peidus oldud
päevade eest
sina latern
mina kuu
või hoopis
vastupidi

Ülista piiramatust

Kui mõte
lükib sõnu
nagu helmeid
tõdemuse nööril
ring peagi
iseennast neelab

kui aga pärast pausi
algad uue palvena
mis helmepaela
määratuse katkestab
siis kes su meeli
enam keelab

ka siis
kui vana kuu
käib koputamas
vastu taeva katust
sa ülistada
võtad ainult
piiramatust

esmaspäev, 15. november 2010

Mõtted kisuvad mägedesse

Peas on hakanud tiksuma mõte matkast Nepaalis marsruudil Syabru Besi - Lama Hotel - Langtang Village - Kyanjing Gompa - Langtang Village - Lama Hotel - Syabru - Sing Gompa - Gosaikunda järved (4400 m) - Lauribinayak La (4609 m) - Ghopte - - edasi kas a) Tharepati - Kutumsang - Chisopani - Sundarijal või b) Melamchi Gaon - Tarkeghyang - Shermathang - Melamchi Pul Bazaar. Ehk siis liita Langtangi oru ja Helambu retked. Variant a tähendaks 14 matkapäeva, variant b kestaks kaks päeva rohkem. Praegu veel ei oska üht teisele eelistada. Mullukevadine Annapurna ring võttis mul aega samuti 16 päeva ja oli päris paras rännak. Kavandatav retk jääb küll kõrguse osas sellele kõvasti alla, aga peaks pakkuma lisaks tamangi ja yolmo küladele ka ohtrasti uhkeid vaateid mägedele. Suureks plussiks oleks pühade Gosaikunda järvede nägemine. Selline liitmarsruut on mitmete nepaali matkakorraldajate kavas täiesti olemas, samas saaks retke ka ilma kõrvalise abita ette võtta. Siis tuleks küll endal rasket kotti kanda, aga hoiaks kõvasti raha kokku giidi ja kandja söögi, öömaja ja palga arvelt.

laupäev, 13. november 2010

Vihmane novembripäev

Taas üks vihmane hilissügise päev. Aknast madalaid pilvi vaadates tekkis suur Nepaali igatsus. Või õigemini - Himaalaja igatsus. Mägedes muutub ilm kiiresti, kevadel ja sügisel on hommikud harilikult karged ja selges, päikesekiirtes helendavad lumised mäetipud, mida eelmisel õhtul nähagi polnud, kõrguvad uhkelt varjuliste orunõlvade kohal, maailm tundub puhas ja värske nagu peale loomist ja rasked hallid vihmapilved tunduvad kuuluvat pigem ulmekirjandusse, kui reaalsesse ellu. Aga siin Maarjamaal - vihmapilved varahommikul, ennelõunal, pärastlõunal ja õhtul. Hakka või uskuma, et päev nutab ennast pikkamisi ööks. Poole ühe paiku võtsin ette väikese jalutuskäigu. Mõte oli minna kaugemalegi, aga tuul piitsutas vihma pükstesse ja peagi leidsin, et targem on kuiva tuppa tagasi minna.Mitte ühtki pilti, mitte ühtki helget mõtet. Olgu siis lohutuseks üks varahommikul Manangist võetud Gangapurna vaade. Mäed pole kuhugi kadunud!

teisipäev, 9. november 2010

Märg ja lumine mardilaupäev

Öösel oli tugev tuul ja sadas lund. Päeval püsis kraad nulli lähedal.




esmaspäev, 8. november 2010

Mälestuste arhipelaagi kavalail vetel

Kummardus neile kes mõistavad
karisid vältides seilata
mälestuste arhipelaagi kavalail vetel
ilusa ilmaga suudame seda ju kõik
aga kui tuul rebib ribadeks
kainete mõtete purje
triivib kivide suunas haavatud laev

peaks nüüd ometi ankur
korrutad mõttes kui rooliratas
tormimöllus on ülearuseks saanud
üle süüdvestri pahisev laine
vandesõnad kui uputab suult
ja kogu senielatud elu
peksleva soodiotsana
hetke knaabist lahti saab kistud

aga just siis kui vahuses ajatuses
karide serva kraapima hakkab
vastutuult pöördunud aluse kiil
õõtsuval tekil tunned end pööraselt vabalt
tantsid keset fosforse mere voogavat kuma
ega hooli aimamisest nüüd isegi sellest
nagu ootaksid kaabeltau kaugusel rannas
oma tulevast tundi tummad
mälumastide vandiraiujad

-----

Veel üks luuletus eespool nimetatud tsüklisse.

laupäev, 6. november 2010

Saarevaht kuu

Saarevaht kuu koltunud kõver nägu
vaatab läbi nelja ruuduga pimeda akna
tuppa kus enne tuule loodesse pöördumist
pekslesid väljapääsemist otsides
meie merelõhnased mõtted
aknaraami vari libiseb längus ristina
hääletult üle väsinud lauaplaadi
ning veab pika pimeda jälje
läbi tolmutähtede langemise
enne keskööd lööb vastasseinal
lumise kaldana valendama
krohvipragudest kaart
näidates paiku kus üha on kasvamas
sellesama kuuvalu sisse
meie teineteist otsivad varjud

---------

Just see luuletus oli veel tsüklist puudu. Enne on "Saare laul". Järgnevad "Laulutäht", "Kuuvalu" ja "Sealpool head ja kurja".

kolmapäev, 3. november 2010

Ööle vastu

Tuul rebib puude rõivist viimaseid sügise märke
hatuste pilvede alune maastik on eriti lame
kaugesse kapinurka peidan suviseid särke
selga tõmban paksu linase hame

mille tikandid kurja eest peavad mind kaitsma
ohutiseks ka telgedel kootud vöö sõlmin vööle
kapudad jalga siis minna võib handsatki maitsma
laulu ja lustiga vastu pikale ööle

teisipäev, 2. november 2010

Hingedeaeg




Kuigi pole veel talv, sobib siia juurde üks vana luuletus kogust "Sõnaristi".

Kes kaua lahkub, tuleb talvel üha
kui umbe tuiskab kogu ilmapiir.
Sa oota küünlavalgel, olgu püha
su aknast majakana paistev valguskiir.

Jah, lumme see ei kao, ei uttu haju,
vaid jõuab üheni, kes teele jäi.
Nüüd märkab, läbi hingematva saju
ta tuleb paljakäsi, paljapäi.

Ja sina, kes sa tead ta samme kõla,
raud võta ära lävepaku alt -
kui teelisele täna tasud võla,
aovalgel läheb ta, ja jäädavalt.

esmaspäev, 1. november 2010

Kell keeratud

Kell jälle talveajale keeratud. Kummalisel kombel pole mul kevadise kellakeeramise vastu midagi, kuigi just siis peab hakkama tund aega varem tõusma. Aga õhtud muutuvad korrapealt palju valgemaks, nii et selge ilmaga pole poole kaheksa paikugi veel pime. Oktoobri lõpus on vastupidine lugu, talveajale üleminek nagu võimendab talve ja pimeda hingedeaja saabumist, pärast kellakeeramist enam valges töölt koju ei jõua. Linnas pole see võib-olla nii oluline ja nii muserdav, maal aga küll, sest valget ilma näeb edaspidi ainult hommikuti ja sedagi järjest napimalt. Oleksin vist nõus kogu aasta suveajas elama, peaasi, et sügisest kellakeeramist ei tuleks. Õnneks on mul tänavu just õigel ajal puhkus, praegu veel ei pane ma miskit muud tähele, kui et Aktuaalne Kaamera tuleb tund aega hiljem. Tühja temaga.

Eile sai tehtud viimaseid oktoobrikuu pilte imeilusa sügisilmaga. Järgnevalt väike valik neist (rohkem on Facebooki albumis "Sügise viimane kuld").