reede, 29. mai 2015

Toomingalumi

Kui pärastlõunane tuul
ajab hooti toomingalund
istun puu all ja kattun helvestega
on see hiline õitsemine
või ehib keha lootuste surilina
kui aeg jookseb igal hommikul
kergejalgselt metsa poole
kuhu ma kunagi järgneda sain

praegu tuleb ta seelikusahina
käänaku taha kadudes
tunnistada mu loitsimise värvid
väsivad pilguga ühes
ja vaade pöördub
järjest enam neile teedele
mis lahti harutades
võimaldavad mäletada

kolmapäev, 27. mai 2015

Nähtamatu mees

I

Enne sõnu on hirm
nagu kiviraiduril
marmori kallale asudes

kuni ma veel ei puuduta mõtteid
sündida võivad kõige uhkemad tekstid

sõnastamata luule
ja helisemata muusika
nendest parem on ainult
öine sadu


II

Mida rohkem valu
seda elavam
lõika ennast vaimunoaga
nähtamatu mees
äkki veri on nähtav

kui sõnu nagunii
keegi ei näe ega kuule

kui laul
mida tahad laulda
ei kosta kaugemale
oma peast

lõika hinge
viiluta aastakaupa
soove ja kavatsusi

äkki suudad sel kombel
vähemalt raipesööjad
liikuma panna

nende silmad
tunnevad viimaks su ära
nende suled
muudavad nähtavaks

kolmapäev, 20. mai 2015

Vana kevad

Toomemäe pinkidest
mõned on ajamasinad
eriti siis kui rohelus
looritab vaate
istud ja pauhti -
viimased kolmkümmend
midagi aastat
lakkavad olemast
ikka vanad tuttavad puud
ikka vintide laul
endistviisi lööb taamal
raekoja kell
jälle on kevad
esimene siin linnas
kui sa ei võta
endaga kaasa õlut
mis reedab aja
kui sa ei otsi
taskust välja mobiili
kui õnneks keegi
sulle ei helista
kiskudes puruks
hetke kudet mis
hapram on ämblikuvõrgust
kui pole soome turiste
kui inglisekeelset juttu
ei kosta üldse su kõrvu
tulevad tasakesi
nende vaimud kes
alaliselt viibivad seal
kuhu me kõik
kunagi saame
nüüd aga jälle koos
sinuga nagu linnud
nagu see vana
kõrvus kohisev kevad

pärast lähed longates alla
Aeglasest Surmast
ülikooli vana kohviku
teadetetahvlil
ootab sind sõnum

teisipäev, 19. mai 2015

Kevadlodi


Tänavune kevad ei sõida
kiire rongina läbi mu aia
viuh – ja pudenevadki õied

seekord tullakse pigem lodjaga
toomingalippude saatel
hiiglaslike pilvemägede mailt

randutakse mõneks ajaks
ankrusse jäädes udupurjed lastakse alla
ööbik hüüab tere tulemast pardale


18. mai pildid.

Vassilissa vees, mastki püsti

Kümnendal mail sai Vassilissa EST 288 taas veega kokku. Tõstmine läks viperusteta, uus mootor (Honda 5hj) käivitus ja töötas laitmatult. Väikese segaduse põhjustas see, et B kai poid, mis enne olid vees kenasti numbrite järjekorras, jõuti nädala sees miskipärast ümber tõsta, nii et oma õige koha otsimine võttis hetke aega. Kai servale horisontaalselt kinnitatud numbreid pole ju vee peal olles näha.


Sellel 26. aprilli pildil on number 30 poi veel õiges kohas.

Kui laev vees, sättisime masti mõnusasti muru peale ja hakkasime valle vahetama ning staake, parduune, saalinguid ja ja vante külge panema. Ilm oli mõnus, päikegi soojendas. Tööd tehes me eriti ei kiirustanud, nii juhtuski, et ilm läks vahepeal pilve ja hakkas vihma tibutama. Tuul tugevnes. Kui proovisime kolme mehega masti püsti ajada, jäi käterammust väheks. Nii jäigi Vassilissa sel pühapäeval mastita.


Järgmiseks pühapäevaks tegin 2,8 m pikkustest 70x28 mm hööveldatud lattidest A kujulise tõsteabi, mille tippu kinnitasime ühelt poolt vöörstaagi, teiselt poolt pika otsa, mis läbi vööri kinnitatud ploki kokpitti peli peale sai tõmmatud. Kuna mast ei kinnitu Vassilissal kajutilaele liigendiga, sidusime masti ümbritseva reelingu postide külge otsa, millele mastikand ülesvinnamise ajal toetus, et mast ettepoole ei libiseks. Ja üles see läks! Tuul oli küll kõle, taevast tuli vihma sekka jäite moodi puru, aga mast sai püsti. Et ahterstaak ja parduunid olid eelnevalt talrepite külge kinnitatud, jäi see ka kohe kenasti seisma, ainult vöörstaak tuli veel kinni panna. Ja siis trimmida mast otseks ning kinnitada vandid. Tõstmise ajal olid kõik mehed ametis, pilti polnud kellelgi mahti teha. Nii saigi jäädvustatud ainult tulemus.


reede, 8. mai 2015

Aedniku hommik

Põlev põõsas
varahommikul aias
kastepiiskade kerad
puhkevail õitel
tuhanded mikropäikesed
mida toidab ainus
tõeline valgus

täna ma mõtlen
universum olla võib
samasugune põõsas
aias kus on äsja
alanud päev


kolmapäev, 6. mai 2015

Langtangi lõokesed


Langtangi lõokesed tänavu
vist ei laula mägedest
varises liiga palju kive muda
lumi ja liustikujää matsid
terved külad teie kadunud
pesadest pole mõtet isegi
kõnelda kuna kannate
varsti oksi ja kõrsi uuteks
haudumispaikadeks aga külad
kerkivad vanade kohale võibolla
alles aastate pärast

ah ma loodan et teie kombel
eluga pääses ilus tamangi naine
kelle kõrvarõngaid ja naeratust
imetles väsinud teekäija
alles mõne kevade eest