pühapäev, 28. veebruar 2010

Kevad hakkab endast märku andma


Täna oli ilm juba nii kevadine (sooja ligi neli kraadi), et pärast mõningast märja lume majast ja saunast eemale ajamist tõin torupilli välja, töristasin natuke mängida ja võtsin õues ühe õlle.


Räästast jooksis sorinal vett, katusel on veel sulamata lund.


Sulailm koos vihmaga on lumeväljad pealt koorukesega katnud, alt aga ära õõnestanud. Lund rookides juhtus paar korda, et mitme ruutmeetri suurune ala varises pealevisatud lume raskuse all äkki madalamaks.


Kohalikud teed on juba tumedad, varsti sulab kruus lume alt päris välja.

reede, 26. veebruar 2010

Mõtetes tärkab muru




Kaugetele sõpradele

Elust elamata ei pääse
olgu riigikord milline tahes
ikka põled seest ja kulud väljast
hea veel kui kahelt poolt kahanev hing
üleni aukliku kuue sarnaseks ei muutu
muidu voolab su inimlik mina
ilusal kevadpäeval üles sulades
koos lumeveega lihtsalt minema

siiski on nõnda et kohe kui linnud
keda sa söötsid külmal ja pimedal ajal
pikema päevaga julgemalt laulma hakkavad
antakse sullegi uued mõtted ja sõnad
talvisest unest virgunud vaimule toeks
silmis veel peegeldumas hangede valgus
aga sisimas on sul tärganud juba
lootuste muru kui prohveti võidukas lipp

kolmapäev, 24. veebruar 2010

Aastapäev. Õhtu. Taevakirjad.


Taevas + kuu + pilv + kaselatv + sinimustvalge = iseseisvuspäeva õhtu.


Taevas + kuu = hang + päikesevalgus.


Enne loojangut lehvitame lahkuvatele pilvedele.


Kuu on taevas, päeval joon all.


Õhtu lend hange kohal.


Kuum lumi põletab augu taevasse.


Loojang. Võrrand ühe tundmatuga.


Tulevik on taevakirjades.

Aastapäeva hommik


Peale mitmeid tuisupäevi paistis Eesti 92. sünnipäeva hommikul vahelduseks päike.


Kamsu lumekuhjade kohal lehvib uhkelt sinimustvalge lipp.


Mitu järjestikust tuisku ja eileõhtune sula on põldudele tarretanud lumelained.


Aadami lumemeri hommikupäikese valgel. Ja meres on saar.


Lained, mis ei jõua randa.


Päike paistmas meie kõigi peale. Ja kõigi lippude peale.


Nurmkanade jäljeread palvelippude all.


Meie lummemattunud õu. Kui mitmeid tonne lund üle muru, põõsaste ja lillepeenarde.

teisipäev, 23. veebruar 2010

Kodutee


Aga teed polegi palju näha. Lund tuleb kui kotist. Veel lund, halleluuja.


Autoaknast paistis maailm selline.


Lumesadu on sulgenud mind üksikule saarele. Ainult majaümbruse puud ja edasi valkjas hägu.



Nurmkanadel on kitsas käes, tulevad söögimaja alla seemneid otsima.

Töötee töö II

Hommikul sättis ilm jälle tuisule. Just Eesti sünnipäeva kanti kipuvad sageli sattuma need kõige tuisusemad ajad. Täna hommikul olid teed siiski veel hästi sõidetavad.


Igevere lähedal. Hanged on juba nii kõrged, et minagi ei näe oma autost mõnikord üle nende.


Igevere.


Igahommikune töötee vaade.


Igevere.


Igevere. Kaugemate talude juurde viivad sellised teed.


Igevere ja Mõra piiril. Jälle tuiskab.


Mõra küla majad kui oaas lumekõrbes.

esmaspäev, 22. veebruar 2010

Pildist välja

Sinitihase kolmerealine laul
hommikul pärast tuisku
kõlab kui ülistus ärkamisele
taevas ei kriibi enam
lääbakil hangede harju
ja kevade tulek
tundub täiesti tõenäoline

tahaks liuelda otse
üle tuule poolt silutud välja
metsase raami taha
talvisest pildist välja

pühapäev, 21. veebruar 2010

Pärast teist tuisupäeva

Eile lõõtsus nii tugev ja külm tuul, et välja polnud tahtmist minnagi. Täna peale lumesaju lõppemist hakkasin tuisu tagajärgi likvideerima. Lumest väljakaevamine võttis mitu tundi aega, aga kui see vaev oli nähtud, pääses jälle ligi küttele ja autodele. Tahtmise korral oleks võinud isegi linna sõita, sest tee oli sahatud.


Meie väiksem auto ei paista enam hangede vahelt välja.


Teeotsa tähistavad lumekuhjad on juba Marest kõrgemad, varsti mulgi üle pea.


Saepurubriketti jäi peale tänast nädalase portsu tuppatoomist järele veel 13 kotti.


Siin kusagil oli kaev.


Toominga-alune pink upub üha sügavamale. Varsti on selle kohal ainult hang.


Küttepuud on otsakorral. Kes tont rääkis hiljuti kliima soojenemisest?

laupäev, 20. veebruar 2010

Lenda ja näe



Tuul puhub viimast võttes
läbi lihast ja luust
hing haarab kinni mõttest
nii nagu lind hoiab puust

aga kui torm kisub valla
soojad mõtted su peast
matab hangede alla
parimad lootuste seast

kust leiab hingeke pidet
tuisk kui piitsutab teid
hoiad üht kindlat sidet
kestnud mis sajandeid

ümised salamahti
laulu mis tasandab tuule
päästab su endast lahti
lenda ja näe ja kuule

reede, 19. veebruar 2010

Esimene tuisupäev

Töölt tulles ei pääsenud autoga garaaži juurde enne tunnikest labidaga vehkimist. Hanged muudkui kerkivad. Ja homme pidi tulema veel vingem tuisuilm.



kolmapäev, 17. veebruar 2010

Tartu tiiger ja türklane



teisipäev, 16. veebruar 2010

Ees ootab külmavõitu öö


Taevas selge, Orioni vöö viltu puude kohal. Kell kümme oli külma 17 kraadi. Palvelipud liikusid veidi - päris hullu pakast vist ei tule.

Kahekesi

Uus härmatis kasel
mu maja ees
uus härmatis soontel
mu enda sees
kasega kahekesi
täna me seisame
oksad rippu
lumiste mõtete maal
oodates tuisku
kui lunastust talvest

pühapäev, 14. veebruar 2010

Elektrist ja lumest

Eelmisel nädalal rajati meile uus elektriliin. Töö oli esialgu planeeritud 2. kvartalisse, kuid miskipärast peeti paremaks liin just kõige sügavama lumega üles vedada. Esmaspäeval oli põllult liini alt lumi ära lükatud ja teisipäeval läks töö lahti. Viltused postid seati õigeks ja uus kaabel nende külge. Kahe päevaga oli uus õhuliin valmis ja meil stabiilsem vool majas. Täna käisin piki liini kõndimas, käia oli sama hea, kui teed mööda. Mitmekümnest kohast jätkatud paljaste traatide asemel on nüüd vaid ühe korraliku jätkukohaga kaabel. Põhimõtteliselt saaksime selle kaudu ka kolm faasi kätte, kuid lisavõimsuse eest tuleb kõvasti raha välja anda.




Põllult avanesid uued ja huvitavad vaated, avarust tundus veel rohkem olevat.


Keset põldu jookseb kitsas põõsaste ja puude rida endise Tatra talu suunas. Jälgede järgi võib arvata, et see pakub varju tervele hulgale loomadele.


Pilvede vahelt hakkas järjest rohkem sinist läbi kumama. Ilm keerab jälle külmema palge ette.


Pärast jalutuskäiku otsustasin lund katustelt alla ajada. Maja katuseharjani ma muidugi ei jõudnud, seepärast jäi üles veel üsna arvestatav kogus lund, mis ähvardab mingil hetkel laviinina alla tulla.


Garaažiga oli lugu lihtsam, ronisin katusele ja ajasin võimalikult palju lund alla. Selle, mis katuse servale pidama jäi, kraapisin hange otsas seistes ära.


Nüüd kõrgub garaaži kõrval vägev hang, millist siin kunagi varem pole olnud.


Aed on täis kutsumata külaliste jälgi. Puud paistavad siiski enam-vähem terved olevat.


Mullu suvel vana toominga alla veetud pink hakkab juba uppuma. Kui hea oli selle peal suvel istuda!