Kolmapäev, 31. märts 2010

Kevad ja vesi


Lumi upub!


Vesi pole mitte ainult keldris, vaid ka põllul. Lumevälja keskel olnud puudesalu muutub päris saareks.


Kella viieks tõusis temperatuur 12 kraadini.


Mõne päeva pärast sulab maa lõplikult üles ja joob kogu selle vee ära.


Majaseina ääres tärkavad juba sinililled.

Aeg vaneneb

Aeg vananeb pagana kiiresti
mõnikord üksi olles on tunne
nagu tahaks ta meist surelikest
võidujooksuga mööda kihutada
talveõhtuti hirm on et päev
põrutab tohutu hooga
öö pimeda seina vastu
ja homset ei tulegi enam
kevadel läheb eilne aeg
nõnda kiiresti hapuks et homme
ei kõlba seda meelde tuletada
ilma ohuta mõistusele
suvel ei jäeta ühtegi hetke
hoo ja hoobi vahele
aeg kihutab rattaks keerdunud maona
üleeilsest otse ülehomsesse
seepärast kannatavadki paljud
sel ajal mäluaukude all
sügisel - sellest ei taha üldsegi kõnelda -
valgus jookseb päevast välja
otsekui katkise põhjaga kotist
aeg pillub sellele kahe käega
koltunud puulehti katteks peale
lähed välja verevat loojangut kaema
viivu pärast tagasi tulles
toast leiad tuledes jõulupuu

Teisipäev, 30. märts 2010

Linnamineku pildid

Kevad sulatas hea talvise jääkatte, järgi jäi auklik ja porine kruusatee. Nüüd sõidan taas linna Reole raudteejaama kaudu. Tee on veidi pikem, aga enamuses asfaltkattega. Hommik näitas ennast jälle ilusa ja päikesepaistelisena, aga olin vaevalt linna jõudnud, kui taevas juba pilvedega kattus. Ehk tulevad kunagi ka ilusad kevadpäevad.


Põllul Vangi bussipeatuse lähedal on veel lumetriipe.


Hommikune tee.


Üle väljade paistavad Tartu tornid ja korstnad.


Aardlapalu kandis on põllule moodustunud järv.


Selle maja juurde Suurekivi lähedal saabuvad toonekured alati varakult.


Eile õhtul olid mõlemad toonekured kodus, nüüd on üks läinud toitu otsima.


Aardlapalu poldri kraavid on servadest veel jääs.


Varsti kihab siin hanedest ja teistest rändlindudest.


Taamal paistva oja ääres aga võib peagi näha jahti pidavaid kalakurgi.


Porijõe lai ja aeglane vool.

Kuuluta kevadet

Päevad need pole vennad
ööd nagu pole õed
armasta eneses ennast
mida sa ikka põed

jääst on sulanud trepid
hanged kõik kõhnuvad
siis kui endaga lepid
sõprugi tunda saad

jõe ääres olgu sul mahti
vaadata voolavat vett
hõlmad löö homsele lahti
kuuluta kevadet

Esmaspäev, 29. märts 2010

Lumi lahkub

Lumi sulab silmnähtavalt. Mõnikord isegi tundub, et sulamist saadab nagu vaikne õllevahu kahina moodi hääl. Kõiksugused rändlinnud on kohal. Hommikul linna sõites nägin Aardla küla lähedal põllul sookureparve. Õhtul märkasin sealsamas lähedal Suurekivi kandis pesal kahte toonekurge. Kevad on pöördumatu ja lõpeb suvega.


Lume alt tuleb nähtavale igasuguseid asju. Selle kärjetüki on keegi välja sikutanud sealsamas kõrval kasvava õõnsa kase tüvest.


Äsja lumest vabanenud märtsikellukesed on stardivalmis.


Selline lume all moodustunud seeneniidistik kahjustab aga muru.


Kaks päeva tagasi nägid need põllud hoopis teisiti välja. Nüüd tiirutavad lompide kohal kiivitajad ja hüüavad: "Veel üks! Veel üks!"


Vesi voolab madalamaid kohti otsides otse üle põllu.


Suurtes lompides peegeldub kevadine taevas.


Kraavid on muutunud kärestikulisteks ojadeks, mille kohin kostab õuegi.


Väljad vabanevad lumekattest, kõrred ja oksad loovad huvitavaid graafilisi maastikke.


Villemi oja suunas kihutav vesi paistab peaaegu kuldne. Villemi oja suubub Mõra jõkke, see omakorda Emajõkke. Huvitav, kui mitme tunni pärast jõuab pildil olnud vesi Emajõkke?


Kohati üritab jää vete voolule tamme ette ehitada. Asjatu vaev.


Voolavate vete ääres. Oleks siin oruke, võiks järve paisutada.


Nii ta läheb, detsembrist saadik maas püsinud lumi. Head teed!


Paari nädala pärast võivad kraaviperved juba rohetada. Põhjamaine kevad astub kiirel sammul.


Nähtud rändlindude loetellu lendasid kaagutades lisaks haned.


Varjulisemates kohtades valitseb veel lumi. Mitte kauaks. Sinitaevas võiks ennast õhtuti ka rohkem näidata.

Liinatśuraq Udmurdimaal 1. Teel.

15. märtsi hommikul asus Liinatśuraq kuueliikmeline punt koos Raivo ja Martin Ristimäega teele kauge Udmurdimaa poole. Kuigi sõitsin Udmurtiasse juba neljateistkümnendat korda, polnud ma kunagi varem nii pikka teed bussiga läbinud. Sõidu ajal ei viitsinud ma mitmel põhjusel reisipäevikut kirjutada, seepärast saan esitada ainult mälu ja fotode põhjal tehtud ülevaate sellest toredast reisist.



Veel Eestis. Esimene metsapeatus.


Kaarti uuritakse juba hoolega.


Minu kohalt avanes teele selline vaade.


Nii me sõitsime, mõnikord lauldes, mõnikord juues, mõnikord kurvameelselt.


Esimene öö möödus bussis. Teise veetsime Kaasani lähedal lastelaagris, kus meid hästi vastu võeti ja toideti. Laua taga sai õhtul ka lauldud.


Oleme jõudnud Kaasani Kremli juured.


Kaasani Kreml kuulub aastast 2000 UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Spasski torn.


Kaasani Kreml. Tsurakesed kuulavad tähelepanelikult giidi juttu.


Kaasani Kreml. Ametnike maja (ehitatud 1767-1783).


Kaasani Kreml. Preobraženie torn, mille ehitamist alustati 1556. aastal ehk 4 aastat pärast Kaasani vallutamist. Vasakul Bratskii korpus.


Kaasani Kreml. 2005 aastal valminud Qol-Shärifi mošee on Euroopas suuruselt teine Groznõi mošee järel.


Qol-Shärif oli vaimulik, kes koos õpilastega hukkus Kaasanit kaitstes 1552. aastal.


Liinatśuraq Qol-Shärifi mošee juures. Allah on suur.


Mošee sisemus.


Peeter mošee ukse juures.


Suurtükiõue lõunakorpus (17. sajandi esimene pool).


Blagoveštšenskii katedraal on kremli vanim säilinud hoone, mille põhiosa on ehitatud Pihkva meistrite poolt 1561-1562. aastal.


Viltune Söyembikä torn (18. sajandi algus).


Söyembikä torni värav.


Mälestusmärk Kaasani Kremli käsitöölistele.


Blagoveštšenskii katedraali sisevaade.


Suurtükiõue peahoone.


Kaasani Kreml. Ilm oli päikesepaisteline, kuid külm, pealegi puhus künka otsas kõle tuul.


Kaasani Kreml. Siin laulsid tsurakesed giidile tänutäheks.


Tatarstan. Söögipeatus.


Valdo kuulab loengut tatarlaste headest iseloomujoontest. Muuseas oli rusikat viibutav mees täiesti sõbralik ja pakkus meile porgandit.


Söögi-joogi ostmine.


Selline koht. Seal, kus lõppesid letid ja putkad, oli väike hotell, hotelli tagant paistis mošee minarett.


Liinatśuraq Udmurdimaa piiril 17. märtsil kell 16.40 kohaliku aja järgi. See ajavöönd kaotati - 28. märtsi ööl läks Udmurtia üle moskva ajale.