Saemehe laul

Viimane talv oli raske
liiga pikk liiga lumine
külm tegi liiga
puude ja põõsaste
jõud lõppes otsa
mõni ei ärganud enam
mõni on haige
oksad otsa poolt kuivanud
allpool üksikud lehed
isegi kadakad
poolenesti on pruunid
kunagi käisin ja kiitsin
kuivõrd toredasti nad kasvavad
nüüd kõnnin saega
oksakääridest pole nüüd
piisavalt abi
nüüd tuleb maha saagida
puud mida olen
tundnud väikesest peale
põõsad mida olen
ise kasvama pannud
palju kände tuleb
tänavu juurida välja
mälust juurida välja palju
õisi ja haljaid võrasid
nagu poleks neid
kunagi olemas olnud

***

Vihm ja sirelid
kas on veel miski
rohkem kevad

ei peagi olema
loodusele ei sobi
loosungid
naabrist parem

õied ja lehed
ja nende varjus
või ümber olemine
on lihtne

ma söön su ära
või kõlbad
järglasi ilmale tooma

Ilmaennustaja

Järjest rohkem näen ma
unes noori naisi
olgu tuttavaid või võõraid
erinevais paigus mõnikord
lapsepõlve maastikel ja tihti
kaugeis linnades ja eriti...

eriti kui ilm on muutumas
kuid see on ju vana lugu
sellest et niimoodi räägivad
mehed üle viiekümne
lisaks valudele jalgades
abaluude all või
ristluus

miks siis mulle tundub
et need osalt hallid
osalt värvilised unenäos
ekslemised käsikäes või üksi
piki koridore treppe mööda
kummalisi tänavaid ja tube
lennujaamu vaksaleid ja kõrtse
pole õhurõhu langust
kuulutavad märgid

sissejuhatuseks hargnevate
maailmade aega
pakutakse meile vihjamisi
kõigi võimaluste juhtumist

Te vahine no te pahi

Lapsena unistasin ma veel
kaugetest soojadest saartest
Huahine Iti Tahiti Raiatea Tetiaroa
tänini kestev nimedesse
kätkitud kutse
läkitus keeles millest ma
ahmisin üksikuid
raamatuis leidunud sõnu
isegi iti ore
tähendab väikene rott
kõlas kui hellitus
lauludest kõnelemata

aga ma pole kunagi
hommikul läinud laguuni
leigesse läbipaistvasse vette
muidu kui unes
ma pole kunagi kuulnud
murdlainete kauget kõminat
isegi unes pole ma näinud
seda tüdrukuohtu naist
vaatamas paadi pardalt
kuidas ma osavalt
ujun ta poole
kobar banaane üles tõstetud käes

Troopiline maikuu

Möödunud nädala kuumad ilmad hakkavad ununema, aga laupäevased ja pühapäevased äikesed on veel meeles. Tegelikult olid just nende päevade ennelõunad kõige soojemad, vastavalt 28 ja 29 kraadi. Pärast mai esimesi päevi pole öökülma enam olnud, istuta või kurgid-tomatid välja. Paraku on kartulgi veel maha panemata, sest kuumaga ei viitsinud, nüüd aga on maa liiga märg olnud. Rohi kasvab mühinal. Vahepeal oli päris troopika tunne - hommikupoolikuti väga kuum, pärast lõunat või õhtul aga kõva vihm.

Mitte see lugu

Loen su jälgi
raamatuid ja asju
mida pole märganud
vist paljud teised
aga mitte silmi
mitte juukseid isegi
või sõrme
õhku joonistatud märke
sest need hoiatavad
kuigi kutsuvad
kõik ülejäänud kirjad

aga õhtuti ma pelgan enne
kui saan aru
tuhmub nägemine
nii et alles jääb vaid
ettekujutus kui minu
enda välja mõeldud lugu
millel pole algust
ega otsa

Tagasi tähtede juurest

Kask kasvatab mu akna ette
vastset rohelist kardinat
juba ei paista tähed
sellest läbi

täiskuu
ei valgusta enam
kirkalt mu magavat pead
ja unenäod jäävad uuesti varju

kui ma homme märkan su silmis
rohekat helki mis tunnistab
nõnda on õige ja hea
olen tagasi

Kes teab

Õhtu on
haneparv häälitseb
rahutult põllul
täna siin homme
jumal teab kelle
kõrvad siis kuulevad

hanede jumal teab
kuhu need linnud
saavad ja lähevad
aga kes oskab
arvata millisel
maal maandub
enne pimedat aega
minu mõtete parv

Õdak

Värske rohelus

Viimaste päevade soojad ilmad (19 - 22 kraadi) on kaskede lehed kiiresti kasvama pannud, toomingas hakkab kohe õitsema ja aeg on kartul maha panna. Muud taimed ootavad oma järge kasvuhoones. Alles kuu aja eest oli meil sügav talv. Järgnev pilt on tehtud seitsmendal aprillil.

Need pildid aga 8. mail.

Taimed, kassid ja inimesed kevadel