Laevasõnade otsija

Laev on aga laeva sõnu
pole kuigi mõnikord unes
kostab kõminat nagu hakkaks
merepõhja vajunud
antero vipunen ärkama
olen oodates kaua
vaadanud pardaid lakkuvaid laineid
nüüd on tummast avali suust
kerkimas kõver kuu
majakaks mida nähes
tõusen ja astun üle reelingu
valguseraja poole

Seni või veel

Ma ei tunne veel sind
ära tahaksin minna
koju oma kõhklused
viia ja õhtul mõelda
järele vaadates päeva
vajumist sireli taha
tuleb praegu veel ööbik
laulma hakkab mu viimane
kevad ei tunne hirmu
seni ei oska ennastki
leida aga mu vaim
ükskord saab valmis

Sõnade tee

Ajaleht kirjutab jälle
meie ei ole üksi
maailmaruumis
aga ma tean seda ammu
kuidas muidu seletan
tunnet mis tähti vaadates
mõnikord tekkib
peale selle ka mõtted
tulevad kusagilt
otsekui saadaks keegi
sõnumeid millest tihti
raske on aru saada
peale selle laused
lähevad kuhugi
aga lausumisega ühes
sigineb teadmine
otsata pikk on sageli
sõnade tee

Suur õitsemine

Eks ole inimesel maa peal võitlust

Öeldakse elu esitab
väljakutseid kas ta on
vaenlane või oled ise
jaganud kõrvakiile

mind ei innusta
lõputa võitlus isegi luuletades
peetakse lahingut silmas
kas see on vabadus

äkki tuksub vastase vajadus
geenides meil on ju Tšingis-khaani
pärand ent tema jaoks oli
ülimaks sinitaevas

mis on kõigile sama
ometi põletame tänase
päevani üksteise lippe ja
kehi mis kandnud on neid
ning mõtteid jumalariigist