Tiksub!

Kuidas portreteerida taevast?

Veidi enne poolt nelja juhtusin õue vaatama - taevas näitas üle hulga aja sinist ja loojuva päikese helk kumas pilvedel. Mis muud, kui fotokas kähku statiivile ja pildistama! Poole tunniga oli kogu vaatemäng möödas ja pildid arvutis. Nagu laulusalm ütleb: "Aiva rõõmustama peab, tagajärjed olid head" (Laul nõukogude aatomist). Tervitus siit Kamsult kõigile, kes seda blogi loevad!

Meelepööripäev

Päev on pööranud
valgus kasvamas juba
küünlaleeki koondub kui ajastu helk
keegi loeb palvet
kellelgi minna on luba
keegi vaatab kuis tuisku taevane telk
mattub ja tal pole
võimalik hakata vastu
pole vajagi lumi teab mida teeb
ainult üks mõte
kõheldes lendu mis lastud
näitab otsijale ometi teed
et leida hingi
kes tuulega unisoonis
täna hõiskavad lootes pöörata meelt
laul nagu mantra
levitab soojust kui soonis
tuisk pühib möödunud mured ära me teelt
gate gate pāragate pārasamgate bodhi svāhā

13. jõuluõhtu Kamsul

Jõuluootus

Lindude puu

Kas jõuluvana tuleb sealtpoolt?

Mida näevad päkapikud?

Pidu on alanud

Rahusuudlus

Jõulueelsed soovid

Tööaasta hakkab läbi saama. Kalendriaasta samuti. Aasta viimastel päevadel tavatsetakse teha kokkuvõtteid möödunust ning prognoosida tulevikku. Tänavu ei viitsi ma kumbagi kuigi põhjalikult teha. Oli surm ja oli sünd ja oli ilusaid hetki ja kurvastamise kohti. Tere tulemast meie hulka, Ott. Head puhkamist sulle, Robert. Minu jaoks jääb 2009. aastast kõige rohkem meelde aprillis-mais ette võetud Nepaali reis ja matk ümber Annapurna. Tahan veel kord tänada toredaid reisikaaslasi Kaittit, Alfredit ja Kallet. Teiega koos võiks tulevikuski mägedes matkata. Tore oli olla koos heade kolleegidega Ateenas ja Kaunases, vahva käia Jane ja Kristjani ning Janne ja Jussi pulmades. Meeldejääv oli Eesti rahva Muuseumi 100. sünnipäeva pidu aprillis ning nende juubeliaasta lõpetamine Raadil detsembris. Jõudu ja tervist kõigile sõpradele-tuttavatele Eesti Rahva Muuseumis! Lõppeval aastal olen pidanud mõned erialased ettekanded ja kirjutanud mõned artiklid, kohanud hulga huvitavaid inimesi, teinud palju pilte, kirjutanud luuletusi, kokku lõiganud ühe filmi, õppinud natuke torupilli töristama. Mida veel ühelt aastalt tahta?

Ja täna ootab ees jõulupidu koos heade töökaaslastega, ilma kelleta ma oma elu enam üldse ette ei suuda kujutada. Parimad jõulusoovid neile kõigile! Tervitused Tallinna Miku perele (paranegu haiged kiiresti) ja Tartusse Mannile, Oliverile ja Otile. Head soovid Inesele ja Avole, jõulutervitus kõigile tuttavatele, kes seda blogi loevad.

Külm hommik

Tänase külma (-22,4) hommiku pildid. Pilved on juba kohal, hakkab soojemaks minema.

Virmalised

Õhtul koju jõudes (kella kuue paiku) nägin virmalisi, mis lehvisid põhjakaarest üle kogu taeva ja tundusid õrnalt punakasroosadena. Nii tabamata valgus. Olen alati imestanud, kuidas virmalisi vaadates tekkib tunne, et tegelikult jääb suurem sära ja tulede mäng nägemata või näeb seda ainult libisemisi silmanurgast. Kustutasin kõik tuled, võtsin fotoka ja tegin mõned põhjamaised pildid. Kahjuks on põhjakaares tugev Luunja tulede kuma, mis nüüd virmalistega kokku sulab. Ja virmalised ise jäid pildile ka kuidagi palju "rasvasematena" kui palja silmaga vaadates. Mõned tähistaeva pildid tegin ka. Ilma spetsiaalseid seadmeid kasutamata tulevad tähed muidugi pildile kriipsukestena, sest maakera ju pöörleb. Pildistamise ajal oli külma -16,5 kraadi (täna hommikul -19,2).

Mõttekalliskivi

Tähed siravad kaseokstel
jumalike jõuluküünaldena
näen neid voodis olles aknast
kui pea kuklasse ajan
mõtlen - kas niimoodi üle pea
on ülepea sünnis vaadata
kõrgete tähtede hiilgust
siin meie maadligi maailmas

vastuseks pudeneb tuluke
kõvera oksa pealt alla
sabbe sattā sukhi hontu

Eile Meenikunno rabas

Kamsu tuled

Pööripäeva ootus

päev lühike kui targa silmapilgutus
ja hall kui sepaselli auklik hame
ta alasil kuid ikka hõõgumas
üks hoburaudne sõlg kui ime
ja selle otstelt vastu helkimas
on eri ajastute ääsivalgus
just nagu oleks kokku liidetud
siin ühe lõpp ja teise algus
om maitri mahāmaitri maitriye svāhā

Kambja-Pangodi

Laupäeval tekkis mõte käia fotokaga Pangodi järve ääres. Ilm näitas ka veidi sõbralikumat nägu. Marsruut oli esialgu tuttav - Ignase-Sipe-Vana-Kuuste-Kambja. Vast 800 meetrit pärast Põlva teelt ära keeramist tegin peatuse ja esimesed pildid.



Kambjast edasi otsustasin sõita Kavandu teed mööda, lootes tee ääres midagi põnevat näha. Paraku oli esimene asi vihm, mis endast märgatavad jäljed tuuleklaasile jättis. Tee polnud kõige hullem, kuid auke siiski jätkus. Esimene üllatus tuli ca seitsmendal kilomeetril, kui vasakut kätt jäi kena vesiveski koos mitte päris tühja paisjärvega. Kaardi järgi tegin pärast kindlaks, et tegemist oli Peeda-Veski nimelise kohaga. Paraku ei mahtunud veski kuidagi pildile, kuigi selle nimel sai isegi natuke võsas mütatud. Järgmine peatus oli Matsi järve juures kõrgema künka otsas. Järv ise jäi teest üsna kaugele ja kuigi talle pääses mööda kunagist põldu tüki maad lähemale, jäid vaadet ikkagi varjama võsa ja mõned suuremad puud. Koht ise oli ilus, suvel või kevadel mõnus vaateid nautida.




Kavandust sõitsin edasi Kodijärve poole. Paremat kätt ilmus nähtavale järv, mida algul ekslikult Pangodi järveks pidasin (mul polnud kaarti kaasas). Tegelikult oli see Kodijärve suurem naaber Kivijärv. Tegin auringi ümber Kodijärve hooldekodu, et jõuda Palumägede kanti (oleksin võinud ka Kivijärve tagant otse sõita). Telkimis- ja piknikukohta viiva raja alguses oli parkla, kuhu sai jätta auto. Ja edasi läbi ilusa metsa järve äärde. Järgnevalt väike valik seal tehtud piltidest.