Üks vana suvepilt

Aasta võis olla 1958. Pildil keskel olen ma ise, ilmselt siis äsja kaheseks saanud. Võib-olla ongi see pilt tehtud mu sünnipäeval (mul on ju pojengid käes). Kummaline on see, et sirelid ja pojengid õitsesid üheaegselt. Taustal on noored kased, mida metsast toomas käidi (üks pilt on ka sellest). Ehk olid kased mõeldud vihtade tegemiseks? Või juhtusid olema väga hilised suvistepühad? Sirelid õitsevad Põhja-Eestis sageli mu sünnipäeva ajal, kõige hilisemad suvistepühad võivad ka samale ajale langeda. Aga nii varased pojengid? Mäletan küll, et vanatädil (vanaema õel) olid uhked pojengipuhmad maja lõunaküljes kambri akna all. Pilt ongi tehtud vanatädi pool Nabalas, minu kõrval paremal ta lamabki, Anni, ja minust vasakul on vanaema Olga. Meie taga seisavad mu täditütred Anne ja Reet, taga Anni tütar Elvi ja tädi Hilsa. Mul puuduvad igasugused mälestused sellest sündmusest, küll aga on meeles rehielamu ees rippunud võrkkiik, kus koos täditütardega kiikusime. Olin tol suvel ilmselt pikemat aega Nabalas, sest pilte on mitmesuguseid. Mõne peal on ka mu isa, mõne peal olen koos tädi või vanaemaga. Kõik selle perioodi pildid on tehtud kitsasfilmile, pildistatud ilmselt ema Smenaga. Sellepärast teda ennast piltidel polegi. Ja võib-olla ta ei tahtnudki kuuendal kuul enam objektiivi ette astuda. Tollal vist ei peetud rasedaid naisi ilusateks. Aga on ka 6x6 formaadis pilte, mis tehtud tädi Ljubiteliga. Viimaste negatiive mul pole, tuleb läbi ajada kontaktmenetlusel tehtud tillukeste fotodega. Need pärinevad ilmselt aasta varasemast ajast, kuid on tehtud ikka sealsamas Nabalas. Neil fotodel ma alles õpin kõndima ja olen sageli koos emaga, mõnel pildil ka vanaema või vanatädi süles.