Tagavarad

Rukkirääk raspeldab ööd
iga õhtuga järjest lühemaks
kui seda enam palju järel pole
asub ta päeva kallale
otsekui kartes
et muidu võib pime aeg
päriselt ära kuluda

suve auks pistame meie
põhjamaa põlised asukad
öö mitmest otsast põlema
olles enne paraja portsu
tagavaraks keldrisse viinud
et sügisel jälle saaks magada
laia mõnusat und

talvel muidugi hoiame
samades salvedes päikest
niimoodi kestab aeg
põlvest põlve

Loogetine

Ise istun ilma veere peal
sõnad sügelevad suus
eriti enne rammusat eha
eriti enne kõhna koidikut
õpetage mind kõnelema
kallis eesti keeles
ilma ja inimesi
on ju küllalt nähtud

öelda et öeldav ei saa
kunagi mõttega ühte
sellepärast et mõnele
pole loogikast määratud
enne maailmalõppu
kilpkonna kinni püüda
hale on võimalus
lähen keskööl sauna
luuletamist õppima

Umbuppunud

Kas olen uppunud
su luule laineharjad
nii pimestavalt kõrgelt
käivad üle pea
et enda südant
enam üldse ma ei kuule

ehk uhud ise kaldale
mu mõtte mõrkjad marjad
ehk on mul merepõhjas
olla nõnda hea
et müüsin orjaks
vaba loometuule

mu kalasilmne pea
ei enam tea kuis käsi käib
ja kas ma olen üldse veel
või sulle ainult näib

Hõimud

Suur kangur koob maailma
kirevat kangast
tulelõimele

seepärast on meie aluseks
üks ja seesama
ajatu leek

mõnikord ärgates meenub
pilvede taga tukub
onupoeg päike

taevasest aknast me peale
õhtuti sageli vaatab
tädipoeg kuu

meilgi on mitu ametit
kasvame kahaneme
kaome vahepeal
päris ära

Suitimaal

Allpool valik 22. ja 23. mail Lätimaal Alsunga kandis tehtud pilte. Käisin seal koos Mikitamäe ja Obinitsa rahva ning Liinatśuraq laulupargiga. Lisaks pika sõidu ajal laulmisele tuli esineda laupäeva pärastlõunal ja õhtul ning pühapäeval. See viimane kontsert toimus Alsunga Mihkli kirikus. Kogu sündmuse nimeks oli burdoonifestival ja seda peeti juba kolmandat korda. Alsunga piirkonna etniline grupp suitid on katoliiklased, nende kultuurile on iseloomulik burdooniga eeeeeeeeoooo laulmine. Väidetavalt on piirkonnast koos variantidega üles kirjutatud umbes 52 000 rahvalaulu. Suiti kultuuriruum kanti koos seto leeloga UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja 2009. aasta oktoobris.

Alsunga Mihkli kirik. Alsungas Sv. Miķeļa Romas katoļu baznīca.

Kontsert Alsungas künkal nimega Dižgabalkalns.

Palvus ja ühine supisöömine Silenieki talu lähedal risti juures.

Laupäevaõhtune kontsert Alsunga ordulossi õues.

Mere ääres.

Zvirgzdu järv.

Pühapäeval Alsunga Mihkli kirikus.

Pühapäeval enne ärasõitu Suiti kultuurikeskuses (Etniskās kultūras centrs „Suiti”) teed joomas.

Ühepäevalinlane

Linlane täna vaid
elu viis sinna ja tänna
Karlova tänavaid
endiselt kas ma ei fänna

Tähtvere Supilinn
pole mul võõraks veel jäänud
kuigi Tigutorn punnivinn
aega on ajanud käänud

jõeäär ja Toomemägi
kus mulle maitses kord viin
võitis mind siin teie vägi
kevad ja Tarto liin

Lõhnakontsert

Kuu kuldne kirves kaseladvas
läbi ei lõika veel ööbiku laulu
toomehelbed kuid pudenemas on juba
akna valgusvihus ma seisatan
lasen end sääskedel süüa
järjekordne on algamas
maiöine lõhnadekontsert

õhtu hakul aetud kartulivagude muld
tuhkur enela mesiselt magusal foonil
avanevate õunapuuõite sumust eralduv
ploomihäitsmete vaevutajutav hõng
ja toominga kaugelekanduv lahkumislaul
hämaruses on koondunud
tugevaks lõhnadekooriks

rindu tõmban neid hilisõhtusi viise
mis kange veinina hakkavad pähe
ja viimaks ometi viivad meelest
kõik maiöö poolt tühiseks tehtud paberid
maailm ei ole enam suur kantselei
ja elu mõtlemisvõimet tagav projekt

Kõuepilve kasvamine

Mõned eileõhtused pildid:

Kõuepilv kerkib kui raskeristleja väljade kohale

tumenev silmapiir kõmiseb mitmes kaares

pilve süda on raskelt hall

kuid Ott vaatab veel päikese poole

tuulehoog vallandab toomehelveste saju

palju valget langeb tiigi rohelusse

musta südame pilvel on taevasinine silm

võib-olla kärgatab kohe ka siinsamas

lähenev vihm koob taevasse kireva vöö

kullerkupud ootavad seda mis tuleb

murtudsüda ei murra täna kellegi südant

Kevad tähendab katkisi käsi

Kevad tähendab kriibitud käsi
mu metsikuvõitu aed
püüab mind kinni hoida
sadade ogade ja okastega
puud ja põõsad ütlevad
omas okslikus keeles
kui oled meid istutanud
ära siis unusta

oh neil on õigus nii kõnelda
sest sageli vahetanud ma olen
kodused vaatamakutsuvad taimed
nähtamatu aia kasvude vastu
mille vilus ei laula ööbik
vaid kiskjalike kujundite
kalkuleeritult teravad küüned
kriibivad arme mööduja mõtetesse
ja aednikku põlgav sõnadepadrik
nõrgub metafooride mürgist

seegi aed püüab hoida mind endale
ta rajad sageli juhivad ringiga
tagasi vanade mõtete algusesse
ta siuglevad roniväädid haaravad
selgetel rütmidel käsist ja jalust
ta liibuvad lopsakad lehed
pimedaks teevad mu vaimusilmad
et jääksin elu lõpuni ekslema
potentsiaalsete lausete
tummade servade taha

kevad tähendab katkisi käsi
ja natuke kriibitud hinge
mõlema halvastihooldatud aia pärast
tähendab rahutut und ja ärkamist
peatset lõikust kuulutavate
rukkirääkude laulu sekka

Kuldne õhtuvalgus

Toomingas maiöö majakas

Kas laksutab ööbik toomeõitele lõhna
või levib ta laul õievalguse lisana

sumesoe maiöö vabastab ennast
põhjuste tagajärgede ahelast
mähib su üksindushetkede ümber
mulla- ja rohulõhnase õhu
nii et pole arugi saada
kas hingad teda sisse või välja

ses ajastamatuses tundub kõik
lõpmatult käegakatsutav
sõnaga pole tarvis enam midagi tabada

astud majast nagu kaldast eemale
öö lööb kiiresti pea kohal kokku
kogu olemise konkreetsus
tubade valgusesse jääb kummitama
toomingas maiöö majakas
enne hommikut juhatab sind
sinu uue suvise enese juurde

Kartulipaneku aeg

Sõnajalad kerivad ennast lahti.

Toomeõied avanevad.

Tuhkur enela õienupud ootavad märguannet.

Jaapani enelas ehib ennast punasega.

Sõstraõite kobarais aimata võib tulevasi marju.

Pojeng sirutab värskeid võrseid.

Veel on puhkemas nartsisse.

Tulbid avanevad ja sulguvad.

Vesiroosi uued lehed ujuvad veetaevas.