Ajalik

Aknast tuul ajab mööda
paplite seemnevatti
pikad juunikuu päevad
öödelt võtavad matti

päeval on päeva mured
õhtul on mitmeidki soove
ööbik siis laulab su aeda
uduseid templialkoove

mõttega riivad neid hetki
loojate ligi kui pääsed
ajalikkust ent ihusse
süstivad näljased sääsed

looduse lennuväega
sõdida pole motiivi
taganed tagasi tuppa
ukse lukustad riivi

läbi akende kuuled
osatavat veel vilet
ainult hetkeks su kätte
anti öökontserdi pilet

pääs ainult hulludele
sosistab sisetunne
voodini vead end ja upud
heli ja pildita unne