Kahe tuhande üheteistkümnenda jumalagajätt

Ja nii loojuski päike sel aastal viimast korda. Istusin parajasti arvuti taga, tegin viimast valikut lahkuva aasta piltidest. Äkki hakkas aknast punast tuppa kumama. Haarasin fotoka ja jooksin välja. Ja saingi ilusad fotod aasta lõpetamiseks. Köögist tuleb vapustavaid söögilõhnu. On aeg arvuti tagant lahkuda.

Rõõmsat vana aasta lõppu kõigile!

Enne aastavahetust Valgesoo rabas

Aasta eelviimase päeva helgemaid hetki kasutades tegin tiiru Valgesoo rabas. Uut laudteed mööda oli hiigla hea kõndida, ei mingit jalgade märjakstegemise hirmu. Tõsi küll, teisel pool raba metsa all on tümasid kohti küll, aga sinna ma täna ei kippunud. Päikest ja sinitaevast jätkus napilt laudteel kõndimise jaoks. Juba enne auto juurde tagasi jõudmist oli taevas jälle tahmakarva ja peagi hakkas sadama.

Pühad, tormituul ja kevadilm

Esimese jõulupüha hommik oli kaunis. Vaikus enne tormi, sest Patrick juba lähenes. Olime lastega õues, pärast kõndisin põldude vahel ja pildistasin maapinna mustreid objektiiviga, mille päkapikud mulle ettenägelikult veidi enne pühi kätte toimetasid (Samyang 14 mm f 2,8). Kui Miku pere pärastlõunal lahkus, olid taevaserval juba tormipilved.

Teise püha hommikuks oli kogu lumi kadunud, kraad näitas +8. Esialgu ei kutsunud õue, kus lõõtsus väga tugev tuul. Käisin linnas puulsärgi proovis ja poes. Lõunakeskus oli meeldivalt tühi. Kui koju tagasi jõudsin, oli taevas juba selgeks läinud ja tõeline kevadilm saabunud. Tuul muidugi puhus edasi.

Millalgi vastu tänast hommikut sai Patrickust Quirin. Ilm oli pime ja tuul väga vali, sooja 9,5 kraadi. Aga mullu samal ajal kerkisid hanged juba rinnuni.

Viieteistkümnes jõuluõhtu (maj) Kamsul

Tänavune kuusk sai võetud oma maa pealt, hõredam kui kasvanduste omad, oli ruumi ehteid külge riputada. Jõuluvana saatis jälle päkapikud kingikoormat kohale toimetama. Neid pidi olema õige palju - õu oli jälgi täis. Jah, õhuke lumekirme oli tõepoolest muru peal. Suuremad inimesed lugesid salmi, väiksemad tegid seda, mida oskasid. Ott näiteks esitas tähestikku ja joonistas eri maade lippe (kujuteldavaid). Toidulaual oli omatehtud sült, seapraad, verivorstid ja hapukapsad. Muidugi ka omaküpsetatud leib, hapukurgid, marineeritud kõrvits ja pohlamoos. Magustoiduks sai hõrgutavat toorjuustukooki, jõulusaia ja Koeru vanaema läkitatud kirjut koera. Jõuluõlu, Coopers Dark Ale, jõudis piisavalt vaadis laagerdada.