Sadu kastis muru
nüüd saavad mu varbadki juua
jalad jäävad purju
ja parmuhammustuste kihelus
on vastselt magus nagu elu ise
metsa taga koliseb veel korra
raske vihmade värav
siis avanevad pilvekardinad
ja pühapäeva õnnis rahu
astub üle õue
mu uks on valla
tule aga tarre
saad kruusi teed
ja värsket hapukurki meega
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar