Imeline koda

Õhtuvalgus kirjutab
pilvede peale vereva kirja
astun mööda teed
keegi ei küsi
kas mõistan lugeda seda

kui taevas ongi
mu kolme nurgaga koda
välguvad selle palkidel
lahkuva päeva kullased kirved

ootan kannatlikult
sinilammaste pesemisaega
küll siis kootakse mullegi
maaniulatuv sinine rüü
millega sobib astuda
jumalde läve ette