Toomingas õitseb ja ilm on külm. Nagu toomepuu õitsemise ajal peab olema. Tulbid ei lase ennast jahedusest segada. Praegu on nende aeg. Meil jälle oli kartulipanemise aeg. Muru sai ka niidetud. Tänavune esimene niitmine jäigi kuidagi hiliseks, rohi viskas soojade päevadega kõvasti kasvada. Täna õhtul on lõpuks tunne, et oleme kiiremate töödega enam-vähem järje peal.
Hakkasin mõtlema, et ehk on see põhjamaa loodus ise, mis sunnib meid niimoodi tormama. Teadmine, et kevad on üürike ja suvi lõpeb enne, kui on õieti alata jõudnud. Ja et kevadel on vaja nii palju asju teha, kui sul on aed ja sa kasvatad lisaks lilledele ka söödavat kraami. Lõunamaa tempod on teistsugused. Seal on võib-olla tööde jaoks veidi rohkem aega. Isegi kõrgel Himaalaja mägedes, kus kasvab vaid oder ja kartul ja kus suvi pole palju pikem meie omast, saab põllutööd vist veidi lõdvemalt võtta, sest muid pakilisi töid selle kõrval ei ole. Samas ei juhtu meilgi midagi hirmsat, kui kartulipanek jääb mai lõppu. Ise mõtleme enda jaoks tähtaegu välja ja rabame siis nendest kinni pidamise nimel pimedani aias. See on vist juba pärisorjuse ajast külge jäänud - oma põllulapikeste jaoks saad kulutada vaid seda aega, mis mõisa orjamisest üle jääb. Ja ega praeguselgi ajal linnas tööl käies nädala sees kodus palju teha ei jõua. Tõsisemad tööd tehakse ikka ära puhkepäeviti. Muidugi juhul, kui on veel tahtmist ja jõudu midagi teha. Aga kui ei tee, siis tulevad varsti teised - sammhaaval astub õue puine rahvas ja rohune rahvas ja sõnajalgne rahvas ja samblane rahvas. Nad ootavad väsimatult oma võimalust ega jäta seda kasutamata.
Hakkasin mõtlema, et ehk on see põhjamaa loodus ise, mis sunnib meid niimoodi tormama. Teadmine, et kevad on üürike ja suvi lõpeb enne, kui on õieti alata jõudnud. Ja et kevadel on vaja nii palju asju teha, kui sul on aed ja sa kasvatad lisaks lilledele ka söödavat kraami. Lõunamaa tempod on teistsugused. Seal on võib-olla tööde jaoks veidi rohkem aega. Isegi kõrgel Himaalaja mägedes, kus kasvab vaid oder ja kartul ja kus suvi pole palju pikem meie omast, saab põllutööd vist veidi lõdvemalt võtta, sest muid pakilisi töid selle kõrval ei ole. Samas ei juhtu meilgi midagi hirmsat, kui kartulipanek jääb mai lõppu. Ise mõtleme enda jaoks tähtaegu välja ja rabame siis nendest kinni pidamise nimel pimedani aias. See on vist juba pärisorjuse ajast külge jäänud - oma põllulapikeste jaoks saad kulutada vaid seda aega, mis mõisa orjamisest üle jääb. Ja ega praeguselgi ajal linnas tööl käies nädala sees kodus palju teha ei jõua. Tõsisemad tööd tehakse ikka ära puhkepäeviti. Muidugi juhul, kui on veel tahtmist ja jõudu midagi teha. Aga kui ei tee, siis tulevad varsti teised - sammhaaval astub õue puine rahvas ja rohune rahvas ja sõnajalgne rahvas ja samblane rahvas. Nad ootavad väsimatult oma võimalust ega jäta seda kasutamata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar