Punasest sallist ja muust

Ma ei saa kunagi teada
kuidas on olla
sina ärkamas kahvatul
sinaka lume värvi
jaanuarihommikul
külma tuppa ja päeva
mis on ju seesama päev
mida ma mäletan
millel on tähendus
kõigi tarvis kes on
joovad kohvi või teed
lähevad tööle
või lihtsalt õue
rookima lund
sest jälle on tuisk
seesama vana tuttav
keda ma ikka ei oota
nagu ka sind
või seda pika punase
salliga poissi
kes hakkab tulema
selleks et mõne
mõõdetud hetke pärast
kõndida üle tee
otse mu auto ees
oh ma ei tunne teda
ega saa kunagi teada
kuidas see on
kui paned villases sokis jala
jäisele põrandale
siis kui väljas on tuisk
ja poiss astub
punase salli lehvides
välja mu vaateväljast