Künnipäev möödas lumi
hommikuks katnud
krookused aga lõokesed
laulavad ikka aga mina
ei taha laulda meenub
sama päev kolmkümmend
kaks aastat tagasi lausa
tuiskab ma lähen läbi
tardunud linna majad
uksed kramplikult kinni
tänavad tühjad mitte
ühtegi jälge aga ometi
käidi õhtul ja öösel
puistamas asju
tirimas mehi ja naisi
kodudest välja kuhu
vange tol ajal viidi
mina ei teadnud kindlasti olid
kusagil kongid kusagil ootasid
koledais kroonutubades
paberossi kiskuvad uurijad
mina läksin lõdises hing
tundus Kristuse asemel
Stalin on üles tõusnud
järgmisel õhtul põletasin
pliidi all pabereid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar