Liinatśuraq 10!

Laupäeval 16. oktoobril peeti Tartus Kirjandusmuuseumi saalis Liinatśurade 10 sünnipäeva. Kirjandusmuuseumis sellepärast, et vähemalt viis tśurakest on selle majaga tihedasti seotud. Ansambli (ise nimetame seda setopäraselt laulupargiks) alguse kohta õnnestus meestel välja kaevata järgmine e-kiri:

>> . ---------- Forwarded message ----------
>> Date: Sat, 23 Sep 2000 11:51:24 +0300
>> From: "[iso-8859-4] Ülle Kauksi"
>> Reply-To: ugrimugri(at)lists...
>> To: ugrimugri(at)lists...
>> Cc: (hulk aadresse)
>> Subject: [ugrimugri:538] seto meestelaul
>>
>> Naakõ iks kyik poisiq laulõmahe...
>>
>> Seto meestelaule lauldakse FU Tartu keskuse tagatares (Kuperjanovi
> 16)neljapäeval 28. septembril kella kuuest õhtul. Eest ütleb Paul Hagu.
>>
>>
>> Kauksi Ülle
>> FU Tartu keskuse juhataja

Niisiis said Liinatśurad alguse 28. septembril 2000. aastal Fenno-Ugria Tartu keskuses ja meeste kokkukutsumise algatus tuli Kauksi Üllelt. Selle eest talle suur aitjumma!

Järgnev pildivalik pole võib-olla kõige esinduslikum ja ülevaatlikum ses mõttes, et ei näita kõiki külalisi, kes meid õnnitlema ja lauluga tervitama olid tulnud. Palun vabandust nende käest, keda mul pildile püüda ei õnnestunud. Üheskoos laulmine oli ju pildistamisest palju olulisem, seepärast õnnestus kaamerat kätte võtta üpris harva.

Esimene lumekirme

Kaunis Karjala

Lammasjärv. Saared udus.

Hotell Kalevala Lammasjärve kaldal.

Hakkame mehed minema.

Harakasaar Lammasjärvel.

Must ja kuldne.

Rannakaar.

Harakasaare liivarand.

Vaade Kuhmo suunas.

Puumaa värvid I.

Puumaa värvid II.

Hotell Kalevala. Arhitekt on inspiratsiooni saanud eepose suurest linnust.

Uus rahvusromantism või uus karelianism?

Ruska.

Kuhmo kirik, mis ehitatud 1816. aastal, on näinud nii Elias Lönrotti teeleasumisi kui Akseli Gallen-Kallela motiiviotsinguid. Kuhmo on karelianismi häll.

Kuhmo.

Kuhmo, Pajakkakoski.

Sügisjärv.

Kun ei tuosta kyllin liene,
veen isäntä, vuon alio,
kivet saata sammaliksi,
hauin vuoluksi venonen
kuohuja kulettaessa,
mäkipäitä mentäessä!

Metsän ukko halliparta,
havuhattu, naavaturkki.

Metsän tyttö, mielineiti,
Tuulikki, tytär Tapion.

Juba Savos. Mehtiöjärv.

Läbi valge ilma

Kes teab kus kohtume
võib olla päeval vihmavangis
või õhtul
juba tuisutriibulisel teel
kus inglid paljajalu lumehangis
on tantsimas
oh õndsust
milleks mulle veel
seejärel sinu jäised silmatiigid
või leiged käed
kui kutsub kohev unelmate hang
nii uhkelt tuisuvaale lõikavad
mu püksiviigid
ja tüürib silmavaadet härmas prillisang
kui otse üle põllu põhjakaarde
ja üles taeva rinnale
viib tormiline jooks
ma ühe hetkega
nii setosse kui saarde
nüüd jõuan
ja saan kargeks muinaslooks

Lapselapsed

Raskemeel

Päev pole otsekui alanud
kuigi valge on tuba
magan lahtisi silmi
undki ehk mõlgutan
kevadhommiku kuldnokalaulu
kõrvad tahaksid kuulda
aga väljas on juba oktoober
talve sulane hall
näpistab lilli ja tallab muru
jäine ja mõlkis kuu
kase oksa on poodud
ühes mu mõtetega

andestage kui raskemeel
varjutab tänase päeva
minugi hing tundub olevat
vana ja väsinud puu
oksad täis tuulepesade
rasket õõtsumist
talvehaku tormide ootel
ent kes on öelnud et vanale
samblatüvele pole armas
kevadel soontesse pulbitsev mahl
isegi selle kauakestev
lumine ootus on hea