Miks ma ei näe
ikka veel kevadet
kuigi sulamuld
võiks juba kasvada
lumeväljadest läbi
lõokesejalgade käia
mättad ja lombid
võiksid ammugi olla
kiivitajatele lugeda
kõle loodetuul
rebib ulakalt
kaskede patse
puistab oma kooripoisi
helesinise rüü
pilvisest käisest
rahet ja lund
millist laulu
laulame sinuga
tänasel jäiseid tähenõelu
pilgusse torkival õhtul
kui ma ei näe isegi seda
mis värvi vaatavad
mulle vastu
parajasti su silmad
lase olla
ära kõnele minuga
täna üheski keeles
ära reeda oma
selgeltnägija
tillukest saladust
nagunii juhtub elu
isegi sellel
kevadenäljas maal
Mulle meeldib see kuidas Sa kirjutad-paned asjad mida kõik teame ja igapäevaelt kogeme kuidagi eriliselt kõlama, edasi tuleb mõte, et pisikestele asjadele peaks rohkem tähelepanu pöörama, märkama rohkem seda mis ümber toimub. Aitäh!
VastaKustuta