Äärmused tõmbavad teineteist. Seetõttu pole ime, kui aktiivsest antiglobaliseerumise liikumise tegelasest saab Islamiriigi sõdur. Ta otsib kohta, kus oma ameerika-vastasust kõige paremini rakendada ja leiabki selle ISISe musta lipu all. Või läheb võitlema Ida-Ukraina vabaduse eest. Võib-olla pole tegemist isegi otsese ameerika-vastasusega, vaid arenenud lääneriikide või nende piires tegutsevate korporatsioonide vastu suunatud protestiga, mis kasvab üle kogu lääne kultuuri vihkamiseks. Varjatult on kõige taga siiski USA, nii arvatakse.
Ühendriigid on ise palju kaasa aidanud enda demoniseerimisele. Kõigepealt meeletu kogus ameerika kinofilme ja TV seriaale, millega ujutati üle suur osa maailmast ja mis tegelevad igasuguste vandenõuteooriatega või paljastavad valitsuse salasepitsusi. Tuletame meelde mõned neist: “Kaljukits 1“, „Kondori kolm päeva“, „Vandenõuteooria“. Siia kuulub ka kogu „Salatoimikute“ sari. Nõukogude Liidus levitati just neid ameerika filme, mis paistsid silma ühiskonnakriitilise hoiaku, sõjavastasuse või korruptsiooni ja valitsuse alatusi paljastavate süžeede poolest. Minu põlvkond on selliste filmidega üles kasvanud. Pole siis ime, kui kusagil ajusopis kripeldab kogu aeg küsimus – äkki on kõige taga ühendriikide salasepitsused. Sedalaadi materjal meeldib praegugi vene äärmuslastele, kes püüavad näidata onu Sami karvast kätt kõigi konfliktide niite tõmbamas. Nii kirjutas Irboska klubi esimees Aleksandr Prohhanov klubi poolt välja antavas ajakirjas mullu pärast Malaisia reisilennuki allatulistamist:
„Donbassi kohal alla tulistatud Malaisia Airlainesi Boeinng 777 toob lähemale kohtutunni, on „maailmalõpu lennuk“, mis koondab oma plahvatuses kaasaegse maailma mürgised energiad. Ta tirib koletusse surmaakti riigid, armeed, eriteenistused, propagandamasinad ja mandrid. See „Boeing“ võib valla päästa kolmanda maailmasõja.
Omal ajal muutis Alaskalt õhku tõusnud Lõuna-Korea Boeing marsruuti, lähenes nõukogude Tšukotkale ja Kamtšatkale, liikus piki Ohhota mere rannikut, tegeldes elektroonilise luurega. Ei vastanud maapealsetele signaalidele ega nõukogude hävitajate hoiatustele. Jätkas kindlameelselt luuret ja tulistati lõpuks alla Sahhalini kandis. See kutsus esile tohutu vastukaja kogu maailmas, mis demoniseeris nõrgenevat nõukogude riiki – vastukaja, mille tõttu võeti maha kogu NSV Liidu sõjalis-intellektuaalne ladvik, erru läks kindralstaabi ülem Nikolai Ogarkov. See oli esimene purustav sündmus nõukogude armee demoraliseerimiseks, ja Riikliku Eriolukorra Komitee perioodil ei suutnudki armee ära hoida riigi lagunemist.
Ameeriklased on suurte provokatsioonide korraldajad. Ristleja Maine õhku lendamine Havanna reidil vallandas 1898. aasta ameerika-hispaania sõja, mille tagajärjel Hispaania kaotas Filipiinid, Kuuba, Puerto Rico ja Guami. Provokatsioonid Tonkingi lahes, kus Põhja Vietnami kaatrid väidetavasti tulistasid ameerika sõjalaevade gruppi, said Põhja Vietnami ja Hanoi massiivse pommitamise ajendiks. 11. septembri „terroriaktid“, kus korralikult ei „vajunud kokku“ mitte ainult lennukite poolt rünnatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid, vaid ka korpus number 7, mida keegi ei puutunud, aga Pentagoni ramminud Boeing „aurustus“ jäljetult. Täna arvab üle poole USA kodanikest.et 11. septembri sündmused, mille tagajärjel moodustus Manhattanil kaks jubedat musta kraatrit, olid USA eriteenistuste korraldatud ning said ajendiks ameerika vägede paljudeks sekkumisteks kõigil kontinentidel.“
Aleksandr Prohhanov. Boeing 666. Izborskii klub nr 7 (19) 2014.
See demagoogia musternäidis vihjab mitmele vandenõuteooriale. Kõige värskem neist oli see, mille kohaselt korraldas laipu täis topitud lennuki allatulistamise USA, et sel moel saada ajendit sõjaliseks sekkumiseks Ukrainas. Prohhanov, kes muide on kirjanik, laob sinna juurde ritta mitu vanemat teooriat, kusjuures isegi N. Liidu poolt alla lastud Korea reisilennuk rakendatakse läbiva idee teenistusse. Kõik kuri on läbi aegade lähtunud USA-st, ka Nõukogude Liidu hävitamine oli ameerika osav salaplaan, mille esimeseks käiguks sai õnnetu Lõuna-Korea reisilennuk. Just selle allatulistamise tagajärjel kõrvaldati armee eesotsast parimad juhid ja hävitati alamate satmete võitlusmoraal.
Selle kirjutise taustal omandavad minu arvates kindla tähenduse ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme allpool tsiteeritavad sõnad intervjuust Telegram.ee-le, nagu kogu selle portaali poolt levitatav desinformatsioon.
„Kas see oleks teile üllatus, kui tuleks välja, et 9/11 oligi lavastus, et sõjad on lavastused ja nii öelda illuminaatide orkestreeritud.
Mulle see ei oleks üllatus. Sellepärast, et ma olen pidanud üle kümne aasta ülikoolis loenguid Ameerika sise- ja välispoliitikast ja ameeriklaste sõtta sekkumised on üldreeglina kuidagi väga kahtlaselt organiseeritud. Tänapäeval on ju enam-vähem kindel, et Pearl Harbouri puhul oli informatsioon sellest, et jaapanlased ründavad, juhtkonnale teada. Seda lihtsalt ignoreeriti.
1898. alustasid ameeriklased sõda Hispaania vastu, ettekäändeks oli Kuuba ülestõusu toetamine ja ajendiks oli Ameerika kodanikke Havannasse kaitsma saadetud ristleja Maine õhku lendamine. Keegi ei ole suutnud välja selgitada, miks ta ikkagi õhku lendas. Paljud on arvanud ka, et see plahvatus lihtsalt korraldati.
Ka Panama kanali ehitamise puhul korraldati väga selgelt provokatsioon. Või nagu lugu Hawaii saartega, kus kuningas andis ameerika istandustele õiguse maad kasutada ja kui leping täis sai, siis andis teada, et ei pikenda seda. Äkitselt ilmusid kuskilt välja kuningaga väga rahulolematud inimesed, korraldasid revolutsiooni, kutsusid ameeriklaste väed ja tulemus on see, et Hawaii saared on praegu USA osariik.
Kuidagi kahtlaselt paljudel puhkudel on kokkusattumusi, mille tulemusena Ameerika alustab mingit sõda või siis organiseeritud asjad kujunevad alati ameeriklaste kasuks. Selles mõttes see ei üllataks mind absoluutselt. Iseküsimus on see, kas uued uurimistulemused ka kuskile viivad, sest enamus asitõendeid on ilusti ära hävitatud kõik.“
Mart Helme intervjuust Telegram.ee-le
Kahtluseidu pandi muidugi idanema ammu ja tõenäoliselt nii nende poolt, kellele ei meeldinud USA keskvõimu tugevnemine (siseriiklik aspekt), kui nende abil, kes ei soovinud Ühendriikide poliitilise ja majandusliku kaalu suurenemist (rahvusvaheline aspekt), seda toideti usinalt NSV Liidu ajal hoolimata abist, mida USA-lt saadi (ilma milleta oleks olnud raske väljuda II maailmasõjast võitjate poolel) ning selle levitamine on muutunud uue Venemaa doktriini üheks peamiseks koostisosaks.
Venekeelsest internetist leiame Mart Helme seisukohtadele sarnaseid avaldusi. Juba 2009. aasta detsembris kirjutab näiteks ennast ajaloolaseks nimetav Sergei Holodov saidil Narodnoje analititšeskoje agentstvo NA-Russia.Ru:
"Palju aastaid pärast Pearl Harbouri tragöödiat uurisid tuukrid uppunud laevu, eelkõige drednoot „Arizonat“, mis oli jaapanlaste rünnaku peamiseks sihtmärgiks. Ilmnesid imelikud asjad. Selgus, et laeva keres polnud ühtki torpeedo poolt põhjustatud auku, kuigi „Arizona“ hävitati ametliku versiooni kohaselt just sel teel. Veel enamgi – uurijad jõudsid järeldusele, et drednoot uppus laeva sees toimunud plahvatuste seeria tagajärjel. Ainult sel kombel, rebides laeva seestpoolt lõhki, võis uputada kahesaja meetri pikkuse hiiglase.
Tundub, et ameeriklased mitte üksnes ei teadnud jaapanlaste poolt ette valmistatavast rünnakust Havail asuvale baasile , vaid aitasid neil tekitada oma laevadele maksimaalset kahju. [---] Nende esmapilgul kummaliste manipulatsioonide mõte oli lihtne: luua põhjus Ameerika sõtta astumiseks. [---] Ameerika eriteenistused on üldse suured meistrid selliste asjade peale. Näiteks korraldati 1898. aastal samasugune trikk ristlejaga Maine... [---] Midagi sarnast toimus ka 11. septembril 2001. aastal New Yorgis. Nüüd pole enam kellegi jaoks saladus, et kaksiktornid ei varisenud kokku seetõttu, et neid tabasid terroristide lennukid, vaid hoonetes endis korraldatud plahvatuste seeria tagajärjel."
Sergei Holodov, ajaloolane, Moskva. http://na-russia.ru/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=77
Miks peab soliidne eesti poliitik, endine diplomaat, levitama selliseid kuulujutte?
Eesti kui väikeriik on üsna ebameeldivas positsioonis. Meile pole kunagi meeldinud suured ja ennast jõuliselt kehtestavad riigid. Ajaloolise paratamatuse tõttu on siinne USA kuvand mõjutatud nõukogudeaegsetest stereotüüpidest, millele nüüd lisanduvad Kremli netitrollide poolt levitatavad seisukohad. Populaarsed on ideed rahuarmastavast väikesest ökoriigist, kus sõjalisel otstarbel ei kulutataks palju vahendeid. Viidatakse Rootsi poole, kes pole sõdinud sadu aastaid. Paraku unustatakse, et Rootsis on ligi kümme miljonit elanikku, neil on kodumaine kõrgelt arenenud relvatööstus (kaasa arvatud lennukite tootmine), et Rootsi ja Venemaa vahel puudub maismaapiir, mis tähendab et Venemaa peaks ründamiseks sooritama löögi üsna Euroopa südamesse jne jne. Seda, mida maksab Venemaaga sõlmitud leping, näeme hästi Ukraina praegusest olukorrast, ent meil on ette näidata ka Tartu rahuleping kui valus ja endiselt aktuaalne meeldetuletus allkirjade ja pitsatitega kinnitatud sõnadest, mille taga polnud jõudude tasakaalu. Seepärast ma ei kurda siia saabuvate ameerika relvade üle ega arva, et Eesti kaitsmist peaks harjutama pigem Nevadas või äärmisel juhul Lätis, peaasi, et me oma kodu lähedal valitseks vaikus. Ehk saaksimegi seda nautida aasta või paar enne, kui NATO lennukite asemel hakkaksid taevas undama Venemaa omad.
Kui tagasi tulla teineteise poole tõmbuvate äärmuste teema juurde, siis tõenäoliselt olid paljud lääneriikide praegu viiekümnendatesse jõudnud globaliseerumise vastased nooruses kõvad kommunistid, kes selle ideoloogia kokkuvarisemise järel endale uut elu mõtet otsima hakkasid. Need noorema põlvkona esindajad aga, kes tänapäeval alustavad parem- või vasakäärmuslike ideedega flirtimisest, jõuavad varem või hiljem valikuni – sulada meinstriimi või sattuda üksteise vastu kaevikutesse, kusjuures vasakäärmuslased võivad vabalt ühte heita roiskuva Lääne vastu sõdivate paremradikaalidega, olgu need ISIS, Novorossia või mõni tulevikus tekkiv relvastatud liikumine.
Ühendriigid on ise palju kaasa aidanud enda demoniseerimisele. Kõigepealt meeletu kogus ameerika kinofilme ja TV seriaale, millega ujutati üle suur osa maailmast ja mis tegelevad igasuguste vandenõuteooriatega või paljastavad valitsuse salasepitsusi. Tuletame meelde mõned neist: “Kaljukits 1“, „Kondori kolm päeva“, „Vandenõuteooria“. Siia kuulub ka kogu „Salatoimikute“ sari. Nõukogude Liidus levitati just neid ameerika filme, mis paistsid silma ühiskonnakriitilise hoiaku, sõjavastasuse või korruptsiooni ja valitsuse alatusi paljastavate süžeede poolest. Minu põlvkond on selliste filmidega üles kasvanud. Pole siis ime, kui kusagil ajusopis kripeldab kogu aeg küsimus – äkki on kõige taga ühendriikide salasepitsused. Sedalaadi materjal meeldib praegugi vene äärmuslastele, kes püüavad näidata onu Sami karvast kätt kõigi konfliktide niite tõmbamas. Nii kirjutas Irboska klubi esimees Aleksandr Prohhanov klubi poolt välja antavas ajakirjas mullu pärast Malaisia reisilennuki allatulistamist:
„Donbassi kohal alla tulistatud Malaisia Airlainesi Boeinng 777 toob lähemale kohtutunni, on „maailmalõpu lennuk“, mis koondab oma plahvatuses kaasaegse maailma mürgised energiad. Ta tirib koletusse surmaakti riigid, armeed, eriteenistused, propagandamasinad ja mandrid. See „Boeing“ võib valla päästa kolmanda maailmasõja.
Omal ajal muutis Alaskalt õhku tõusnud Lõuna-Korea Boeing marsruuti, lähenes nõukogude Tšukotkale ja Kamtšatkale, liikus piki Ohhota mere rannikut, tegeldes elektroonilise luurega. Ei vastanud maapealsetele signaalidele ega nõukogude hävitajate hoiatustele. Jätkas kindlameelselt luuret ja tulistati lõpuks alla Sahhalini kandis. See kutsus esile tohutu vastukaja kogu maailmas, mis demoniseeris nõrgenevat nõukogude riiki – vastukaja, mille tõttu võeti maha kogu NSV Liidu sõjalis-intellektuaalne ladvik, erru läks kindralstaabi ülem Nikolai Ogarkov. See oli esimene purustav sündmus nõukogude armee demoraliseerimiseks, ja Riikliku Eriolukorra Komitee perioodil ei suutnudki armee ära hoida riigi lagunemist.
Ameeriklased on suurte provokatsioonide korraldajad. Ristleja Maine õhku lendamine Havanna reidil vallandas 1898. aasta ameerika-hispaania sõja, mille tagajärjel Hispaania kaotas Filipiinid, Kuuba, Puerto Rico ja Guami. Provokatsioonid Tonkingi lahes, kus Põhja Vietnami kaatrid väidetavasti tulistasid ameerika sõjalaevade gruppi, said Põhja Vietnami ja Hanoi massiivse pommitamise ajendiks. 11. septembri „terroriaktid“, kus korralikult ei „vajunud kokku“ mitte ainult lennukite poolt rünnatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid, vaid ka korpus number 7, mida keegi ei puutunud, aga Pentagoni ramminud Boeing „aurustus“ jäljetult. Täna arvab üle poole USA kodanikest.et 11. septembri sündmused, mille tagajärjel moodustus Manhattanil kaks jubedat musta kraatrit, olid USA eriteenistuste korraldatud ning said ajendiks ameerika vägede paljudeks sekkumisteks kõigil kontinentidel.“
Aleksandr Prohhanov. Boeing 666. Izborskii klub nr 7 (19) 2014.
USS Maine sisenemas Havanna sadamasse 1898.
See demagoogia musternäidis vihjab mitmele vandenõuteooriale. Kõige värskem neist oli see, mille kohaselt korraldas laipu täis topitud lennuki allatulistamise USA, et sel moel saada ajendit sõjaliseks sekkumiseks Ukrainas. Prohhanov, kes muide on kirjanik, laob sinna juurde ritta mitu vanemat teooriat, kusjuures isegi N. Liidu poolt alla lastud Korea reisilennuk rakendatakse läbiva idee teenistusse. Kõik kuri on läbi aegade lähtunud USA-st, ka Nõukogude Liidu hävitamine oli ameerika osav salaplaan, mille esimeseks käiguks sai õnnetu Lõuna-Korea reisilennuk. Just selle allatulistamise tagajärjel kõrvaldati armee eesotsast parimad juhid ja hävitati alamate satmete võitlusmoraal.
Selle kirjutise taustal omandavad minu arvates kindla tähenduse ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme allpool tsiteeritavad sõnad intervjuust Telegram.ee-le, nagu kogu selle portaali poolt levitatav desinformatsioon.
„Kas see oleks teile üllatus, kui tuleks välja, et 9/11 oligi lavastus, et sõjad on lavastused ja nii öelda illuminaatide orkestreeritud.
Mulle see ei oleks üllatus. Sellepärast, et ma olen pidanud üle kümne aasta ülikoolis loenguid Ameerika sise- ja välispoliitikast ja ameeriklaste sõtta sekkumised on üldreeglina kuidagi väga kahtlaselt organiseeritud. Tänapäeval on ju enam-vähem kindel, et Pearl Harbouri puhul oli informatsioon sellest, et jaapanlased ründavad, juhtkonnale teada. Seda lihtsalt ignoreeriti.
1898. alustasid ameeriklased sõda Hispaania vastu, ettekäändeks oli Kuuba ülestõusu toetamine ja ajendiks oli Ameerika kodanikke Havannasse kaitsma saadetud ristleja Maine õhku lendamine. Keegi ei ole suutnud välja selgitada, miks ta ikkagi õhku lendas. Paljud on arvanud ka, et see plahvatus lihtsalt korraldati.
Ka Panama kanali ehitamise puhul korraldati väga selgelt provokatsioon. Või nagu lugu Hawaii saartega, kus kuningas andis ameerika istandustele õiguse maad kasutada ja kui leping täis sai, siis andis teada, et ei pikenda seda. Äkitselt ilmusid kuskilt välja kuningaga väga rahulolematud inimesed, korraldasid revolutsiooni, kutsusid ameeriklaste väed ja tulemus on see, et Hawaii saared on praegu USA osariik.
Kuidagi kahtlaselt paljudel puhkudel on kokkusattumusi, mille tulemusena Ameerika alustab mingit sõda või siis organiseeritud asjad kujunevad alati ameeriklaste kasuks. Selles mõttes see ei üllataks mind absoluutselt. Iseküsimus on see, kas uued uurimistulemused ka kuskile viivad, sest enamus asitõendeid on ilusti ära hävitatud kõik.“
Mart Helme intervjuust Telegram.ee-le
Kahtluseidu pandi muidugi idanema ammu ja tõenäoliselt nii nende poolt, kellele ei meeldinud USA keskvõimu tugevnemine (siseriiklik aspekt), kui nende abil, kes ei soovinud Ühendriikide poliitilise ja majandusliku kaalu suurenemist (rahvusvaheline aspekt), seda toideti usinalt NSV Liidu ajal hoolimata abist, mida USA-lt saadi (ilma milleta oleks olnud raske väljuda II maailmasõjast võitjate poolel) ning selle levitamine on muutunud uue Venemaa doktriini üheks peamiseks koostisosaks.
Venekeelsest internetist leiame Mart Helme seisukohtadele sarnaseid avaldusi. Juba 2009. aasta detsembris kirjutab näiteks ennast ajaloolaseks nimetav Sergei Holodov saidil Narodnoje analititšeskoje agentstvo NA-Russia.Ru:
"Palju aastaid pärast Pearl Harbouri tragöödiat uurisid tuukrid uppunud laevu, eelkõige drednoot „Arizonat“, mis oli jaapanlaste rünnaku peamiseks sihtmärgiks. Ilmnesid imelikud asjad. Selgus, et laeva keres polnud ühtki torpeedo poolt põhjustatud auku, kuigi „Arizona“ hävitati ametliku versiooni kohaselt just sel teel. Veel enamgi – uurijad jõudsid järeldusele, et drednoot uppus laeva sees toimunud plahvatuste seeria tagajärjel. Ainult sel kombel, rebides laeva seestpoolt lõhki, võis uputada kahesaja meetri pikkuse hiiglase.
Tundub, et ameeriklased mitte üksnes ei teadnud jaapanlaste poolt ette valmistatavast rünnakust Havail asuvale baasile , vaid aitasid neil tekitada oma laevadele maksimaalset kahju. [---] Nende esmapilgul kummaliste manipulatsioonide mõte oli lihtne: luua põhjus Ameerika sõtta astumiseks. [---] Ameerika eriteenistused on üldse suured meistrid selliste asjade peale. Näiteks korraldati 1898. aastal samasugune trikk ristlejaga Maine... [---] Midagi sarnast toimus ka 11. septembril 2001. aastal New Yorgis. Nüüd pole enam kellegi jaoks saladus, et kaksiktornid ei varisenud kokku seetõttu, et neid tabasid terroristide lennukid, vaid hoonetes endis korraldatud plahvatuste seeria tagajärjel."
Sergei Holodov, ajaloolane, Moskva. http://na-russia.ru/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=77
Miks peab soliidne eesti poliitik, endine diplomaat, levitama selliseid kuulujutte?
USS Arizona.
Eesti kui väikeriik on üsna ebameeldivas positsioonis. Meile pole kunagi meeldinud suured ja ennast jõuliselt kehtestavad riigid. Ajaloolise paratamatuse tõttu on siinne USA kuvand mõjutatud nõukogudeaegsetest stereotüüpidest, millele nüüd lisanduvad Kremli netitrollide poolt levitatavad seisukohad. Populaarsed on ideed rahuarmastavast väikesest ökoriigist, kus sõjalisel otstarbel ei kulutataks palju vahendeid. Viidatakse Rootsi poole, kes pole sõdinud sadu aastaid. Paraku unustatakse, et Rootsis on ligi kümme miljonit elanikku, neil on kodumaine kõrgelt arenenud relvatööstus (kaasa arvatud lennukite tootmine), et Rootsi ja Venemaa vahel puudub maismaapiir, mis tähendab et Venemaa peaks ründamiseks sooritama löögi üsna Euroopa südamesse jne jne. Seda, mida maksab Venemaaga sõlmitud leping, näeme hästi Ukraina praegusest olukorrast, ent meil on ette näidata ka Tartu rahuleping kui valus ja endiselt aktuaalne meeldetuletus allkirjade ja pitsatitega kinnitatud sõnadest, mille taga polnud jõudude tasakaalu. Seepärast ma ei kurda siia saabuvate ameerika relvade üle ega arva, et Eesti kaitsmist peaks harjutama pigem Nevadas või äärmisel juhul Lätis, peaasi, et me oma kodu lähedal valitseks vaikus. Ehk saaksimegi seda nautida aasta või paar enne, kui NATO lennukite asemel hakkaksid taevas undama Venemaa omad.
Kui tagasi tulla teineteise poole tõmbuvate äärmuste teema juurde, siis tõenäoliselt olid paljud lääneriikide praegu viiekümnendatesse jõudnud globaliseerumise vastased nooruses kõvad kommunistid, kes selle ideoloogia kokkuvarisemise järel endale uut elu mõtet otsima hakkasid. Need noorema põlvkona esindajad aga, kes tänapäeval alustavad parem- või vasakäärmuslike ideedega flirtimisest, jõuavad varem või hiljem valikuni – sulada meinstriimi või sattuda üksteise vastu kaevikutesse, kusjuures vasakäärmuslased võivad vabalt ühte heita roiskuva Lääne vastu sõdivate paremradikaalidega, olgu need ISIS, Novorossia või mõni tulevikus tekkiv relvastatud liikumine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar