Kümnendal mail sai Vassilissa EST 288 taas veega kokku. Tõstmine läks viperusteta, uus mootor (Honda 5hj) käivitus ja töötas laitmatult. Väikese segaduse põhjustas see, et B kai poid, mis enne olid vees kenasti numbrite järjekorras, jõuti nädala sees miskipärast ümber tõsta, nii et oma õige koha otsimine võttis hetke aega. Kai servale horisontaalselt kinnitatud numbreid pole ju vee peal olles näha.
Sellel 26. aprilli pildil on number 30 poi veel õiges kohas.
Kui laev vees, sättisime masti mõnusasti muru peale ja hakkasime valle vahetama ning staake, parduune, saalinguid ja ja vante külge panema. Ilm oli mõnus, päikegi soojendas. Tööd tehes me eriti ei kiirustanud, nii juhtuski, et ilm läks vahepeal pilve ja hakkas vihma tibutama. Tuul tugevnes. Kui proovisime kolme mehega masti püsti ajada, jäi käterammust väheks. Nii jäigi Vassilissa sel pühapäeval mastita.
Järgmiseks pühapäevaks tegin 2,8 m pikkustest 70x28 mm hööveldatud lattidest A kujulise tõsteabi, mille tippu kinnitasime ühelt poolt vöörstaagi, teiselt poolt pika otsa, mis läbi vööri kinnitatud ploki kokpitti peli peale sai tõmmatud. Kuna mast ei kinnitu Vassilissal kajutilaele liigendiga, sidusime masti ümbritseva reelingu postide külge otsa, millele mastikand ülesvinnamise ajal toetus, et mast ettepoole ei libiseks. Ja üles see läks! Tuul oli küll kõle, taevast tuli vihma sekka jäite moodi puru, aga mast sai püsti. Et ahterstaak ja parduunid olid eelnevalt talrepite külge kinnitatud, jäi see ka kohe kenasti seisma, ainult vöörstaak tuli veel kinni panna. Ja siis trimmida mast otseks ning kinnitada vandid. Tõstmise ajal olid kõik mehed ametis, pilti polnud kellelgi mahti teha. Nii saigi jäädvustatud ainult tulemus.
