kuigi õhtud on valla
loojang lööb vereva täägi
taeva südame alla
pudeneb pihlakamarju
kõhkleja sammude taha
veel jagab valgust ja varju
vette puisse ja maha
hämar on udule velleks
koidik käib kasteseid radu
sügis on saabunud selleks
et sünd ei unustaks kadu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar