laupäev, 10. aprill 2010

Kevadhommiku säutsud


Tiigipind kui tardunud laul -
öösel käis külas talv


vesiroos nägi unes
päikesekuumi kive


sööstame üheskoos valguse poole
kes läbi mulla kes kaudu öö


uppunud lehti ühes ei võeta
nemad on juba sealpool


udusel hommikul astudes teele
võid kergesti lahkuda pildist


kündmata põld nagu pooleli jutt
mille katkestas lõokese laul


lume viimane väesalk
varjab end kaevikupõhjas


udu kui hajub siis iga kõrs
küüntega taevast kriibib


talveunest ärganud majadel
värvilised on soovid


vaadates kaua jää aknasse
ära võib kaotada ennast

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar