reede, 29. mai 2015

Toomingalumi

Kui pärastlõunane tuul
ajab hooti toomingalund
istun puu all ja kattun helvestega
on see hiline õitsemine
või ehib keha lootuste surilina
kui aeg jookseb igal hommikul
kergejalgselt metsa poole
kuhu ma kunagi järgneda sain

praegu tuleb ta seelikusahina
käänaku taha kadudes
tunnistada mu loitsimise värvid
väsivad pilguga ühes
ja vaade pöördub
järjest enam neile teedele
mis lahti harutades
võimaldavad mäletada

kolmapäev, 27. mai 2015

Nähtamatu mees

I

Enne sõnu on hirm
nagu kiviraiduril
marmori kallale asudes

kuni ma veel ei puuduta mõtteid
sündida võivad kõige uhkemad tekstid

sõnastamata luule
ja helisemata muusika
nendest parem on ainult
öine sadu


II

Mida rohkem valu
seda elavam
lõika ennast vaimunoaga
nähtamatu mees
äkki veri on nähtav

kui sõnu nagunii
keegi ei näe ega kuule

kui laul
mida tahad laulda
ei kosta kaugemale
oma peast

lõika hinge
viiluta aastakaupa
soove ja kavatsusi

äkki suudad sel kombel
vähemalt raipesööjad
liikuma panna

nende silmad
tunnevad viimaks su ära
nende suled
muudavad nähtavaks

kolmapäev, 20. mai 2015

Vana kevad

Toomemäe pinkidest
mõned on ajamasinad
eriti siis kui rohelus
looritab vaate
istud ja pauhti -
viimased kolmkümmend
midagi aastat
lakkavad olemast
ikka vanad tuttavad puud
ikka vintide laul
endistviisi lööb taamal
raekoja kell
jälle on kevad
esimene siin linnas
kui sa ei võta
endaga kaasa õlut
mis reedab aja
kui sa ei otsi
taskust välja mobiili
kui õnneks keegi
sulle ei helista
kiskudes puruks
hetke kudet mis
hapram on ämblikuvõrgust
kui pole soome turiste
kui inglisekeelset juttu
ei kosta üldse su kõrvu
tulevad tasakesi
nende vaimud kes
alaliselt viibivad seal
kuhu me kõik
kunagi saame
nüüd aga jälle koos
sinuga nagu linnud
nagu see vana
kõrvus kohisev kevad

pärast lähed longates alla
Aeglasest Surmast
ülikooli vana kohviku
teadetetahvlil
ootab sind sõnum

teisipäev, 19. mai 2015

Kevadlodi


Tänavune kevad ei sõida
kiire rongina läbi mu aia
viuh – ja pudenevadki õied

seekord tullakse pigem lodjaga
toomingalippude saatel
hiiglaslike pilvemägede mailt

randutakse mõneks ajaks
ankrusse jäädes udupurjed lastakse alla
ööbik hüüab tere tulemast pardale


18. mai pildid.

Vassilissa vees, mastki püsti

Kümnendal mail sai Vassilissa EST 288 taas veega kokku. Tõstmine läks viperusteta, uus mootor (Honda 5hj) käivitus ja töötas laitmatult. Väikese segaduse põhjustas see, et B kai poid, mis enne olid vees kenasti numbrite järjekorras, jõuti nädala sees miskipärast ümber tõsta, nii et oma õige koha otsimine võttis hetke aega. Kai servale horisontaalselt kinnitatud numbreid pole ju vee peal olles näha.


Sellel 26. aprilli pildil on number 30 poi veel õiges kohas.

Kui laev vees, sättisime masti mõnusasti muru peale ja hakkasime valle vahetama ning staake, parduune, saalinguid ja ja vante külge panema. Ilm oli mõnus, päikegi soojendas. Tööd tehes me eriti ei kiirustanud, nii juhtuski, et ilm läks vahepeal pilve ja hakkas vihma tibutama. Tuul tugevnes. Kui proovisime kolme mehega masti püsti ajada, jäi käterammust väheks. Nii jäigi Vassilissa sel pühapäeval mastita.


Järgmiseks pühapäevaks tegin 2,8 m pikkustest 70x28 mm hööveldatud lattidest A kujulise tõsteabi, mille tippu kinnitasime ühelt poolt vöörstaagi, teiselt poolt pika otsa, mis läbi vööri kinnitatud ploki kokpitti peli peale sai tõmmatud. Kuna mast ei kinnitu Vassilissal kajutilaele liigendiga, sidusime masti ümbritseva reelingu postide külge otsa, millele mastikand ülesvinnamise ajal toetus, et mast ettepoole ei libiseks. Ja üles see läks! Tuul oli küll kõle, taevast tuli vihma sekka jäite moodi puru, aga mast sai püsti. Et ahterstaak ja parduunid olid eelnevalt talrepite külge kinnitatud, jäi see ka kohe kenasti seisma, ainult vöörstaak tuli veel kinni panna. Ja siis trimmida mast otseks ning kinnitada vandid. Tõstmise ajal olid kõik mehed ametis, pilti polnud kellelgi mahti teha. Nii saigi jäädvustatud ainult tulemus.


reede, 8. mai 2015

Aedniku hommik

Põlev põõsas
varahommikul aias
kastepiiskade kerad
puhkevail õitel
tuhanded mikropäikesed
mida toidab ainus
tõeline valgus

täna ma mõtlen
universum olla võib
samasugune põõsas
aias kus on äsja
alanud päev


kolmapäev, 6. mai 2015

Langtangi lõokesed


Langtangi lõokesed tänavu
vist ei laula mägedest
varises liiga palju kive muda
lumi ja liustikujää matsid
terved külad teie kadunud
pesadest pole mõtet isegi
kõnelda kuna kannate
varsti oksi ja kõrsi uuteks
haudumispaikadeks aga külad
kerkivad vanade kohale võibolla
alles aastate pärast

ah ma loodan et teie kombel
eluga pääses ilus tamangi naine
kelle kõrvarõngaid ja naeratust
imetles väsinud teekäija
alles mõne kevade eest

kolmapäev, 15. aprill 2015

14. 04. 1983


Künnipäev möödas lumi
hommikuks katnud
krookused aga lõokesed
laulavad ikka aga mina
ei taha laulda meenub
sama päev kolmkümmend
kaks aastat tagasi lausa
tuiskab ma lähen läbi
tardunud linna majad
uksed kramplikult kinni
tänavad tühjad mitte
ühtegi jälge aga ometi
käidi õhtul ja öösel
puistamas asju
tirimas mehi ja naisi
kodudest välja kuhu
vange tol ajal viidi
mina ei teadnud kindlasti olid
kusagil kongid kusagil ootasid
koledais kroonutubades
paberossi kiskuvad uurijad
mina läksin lõdises hing
tundus Kristuse asemel
Stalin on üles tõusnud
järgmisel õhtul põletasin
pliidi all pabereid

esmaspäev, 30. märts 2015

Mere sõnad

Mõned viimased read
selles vanas kõlavas keeles
siis sadamasse kus laev
ootab purjede tõstmist
meri hääldub hästi
igal pool nagu lained
loksuvad kivide vahel
koduselt meri meri meri
paiskuvad kaljude vastu
farraige farraige
sumbuvad sisinal liiva
sea sea sea sea aga kaldast
eemal on hääled teised
vesi kõneleb parrastele omi
ahtushääliku küllaseid sõnu
voolavast vulinast kareda
kähinani sekka sügavalt
neelust kostvaid klusiile
kuigi tema märjas jutus ei ole
mitte silpigi inimhingele
arusaadavat kirge
vantideni väriseb laev
mõnikord teda kuulates

pühapäev, 29. märts 2015

Varakevad Pärnu jahisadamas

Käisime Pärnus Vassilissat talvekatte alt vabastamas. Tartumaal tibutas kevadist vihma, Viljandi kandis ka, aga Pärnus ei sadanud. Kuigi soe ka polnud, kõigest 4-5 kraadi, aga tuul püsis üsna vaikne. Laevale pilk peale heidetud, läksime jõe äärde. Kopp süvendas parajasti C ja D kai piirkonna vahelist ala.


Oli näha, et mõne jaoks on purjetamishooaeg alanud. Kaks Optimisti lõpetasid parajasti treeningut, arvatavasti mitte esimest tänavu kevadel.


Üldiselt ongi nii, et selleks ajaks, kui viimased avamerejahid vette saavad, on svertpaatidel juba mitu regatti peetud.


Vassilissa talvitus tänavu üsna hästi. Teda varjanud koormakatte kinnitusnöörid olid küll osaliselt katki, aga parrastel polnud näha mingeid kriimustusi ega nööridest jäänud triipe. Koormakate ise, kuigi mitte kõige õhem, oli mitmest kohast, kus teravamate nurkade vastu puutus, auklikuks kulunud.


Kai peal on ehitustööd samuti pooleli. Uuendatakse olemasolevat slippi ja külaliskaid ning ehitatakse uus slipp svertpaatidele.


Kõik avamerejahid seisavad veel kaldal. Aga juba kolme nädala pärast on esimesed neist kindlasti vees. Olgu ilm milline tahes, 2. mail avatakse uus purjetamishooaeg, nädal hiljem toimub svertpaatide mairegatt, avamerejahtide kolmapäevakud algavad 6. maist.


Aluste mereklaariks seadmine sõltub ilmast. Kohe, kui sooja lubatakse nii palju, et on mõtet värvima hakata, hakkab elu staapelplatsil kihama.


reede, 27. märts 2015

Kivid ei sajata

Kõige halvemad unenäod
lähevad täide me laulame
loomine ei lõpe aga valet
tehakse samamoodi kui luuletusi
ühed sõnad neis mõlemais

kuidas sünnib uue ajastu
usk kui oleme väsinud
kalurid sõnademere kaldal
võrgud adrust rasked mõni üksik
kala välgatab seegi roiskunud

päevast päeva ligedat võrgulina
lapata puhastada ja tagasi laintesse
heita kogu läpane püük

liiv ei laula kivid ei sajata
mitte keegi ei tule
hame lehvides üle lainete
ütlema jätke see töö

kolmapäev, 25. märts 2015

Vassilissa ootab kevadet


Mullu oktoobris pärast laeva väljatõstmist.

Ootus on suurem kui kevade edenemine. Pärast paari nädala tagust kuivanud kreegipuude langetamise ja tükeldamise aktsiooni liigun küll vasakut jalga longates, kuid tahan ikkagi, et ilm läheks sedavõrd soojaks, et saaks laeva juures toimetama hakata. Väga suuri asju seal vast teha polegi, kõigest tavapärased põhja puhastamise ja värvimise tööd. Rauast kiil muidugi roostetab jälle mõnest kohast, kuid selle haljaks nühkimine ja kruntimine võtab loetud tunnid. Siiski on lood teisiti, kui mullu. Sügisel sai mast maha võetud, nüüd tuleb enne selle püsti panemist vahetada vaieritest vallid düneema otste vastu ja hankida mastitoppi uus vindeks. Mõtlesin igaks juhuks välja vahetada ka talrepid. Radaripeegeldi tuleks ka enne masti ülespanemist parduuni või ahterstaagi külge sättida. Uus 100% genua on tellitud, loodetavasti saab selle enne suve kätte, uus viiehobujõuline Honda päramootor vana ja raske kümnese masina asemele peaks Tartusse jõudma juba õige pea. Vassilissa jaoks oli 45 - 46 kilo kaaluv mootor liiga raske ja ega võimsustki nii palju tarvis läinud. Viiene päramootor kaalub oma 17 kilo vähem, see on suur asi, kui on vaja mootorit vees olevalt laevalt maha tõsta ja kaldale kanda või vastupidi, kütusekulu on ka väiksem. Üldse tahaks enamasti purjede abil liikuda, mitte mootorit põristada. Klassivend Jaanus Nõgisto, keda meremessil kohtasin, soovitas 3,5 hj mootor võtta. Tegelikult piisaks vist sellestki, aga vastava võimsusega päramootorid on ainult Mercuri’l. Paraku pole Tartus selle firma mootorite teenindust.

Kui veel meremessist rääkida, siis olen selles veidi pettunud. Liiga palju oli seal paate ja kaatreid, liiga vähe varustust. Mitte ühtki otsa- või purjefirmat, kellega kaupa teha. Instrumentide poole pealt oleksin tahtnud lisaks Simradile, Lowrance’ile ja Raymarine’le näha ka Nexus Marine’t. Vassilissa tarvis sain messilt vaid Lowrance'i GPS-i ja DSC võimekusega käsiraadio, Mare ka Marine Pool’i purjetamisrõivad. Raadioloa taotluse saatsin üleeile ära, eile taheti selle eest juba riigilõivu.

Kui ilm vähegi soodne, tuleks sel nädalavahetusel Pärnus käia ja Vassilissa talvekatte alt vabastada. Spinnakerpoomi peaks koju tooma, et seda veidi sättida. Purjed, madratsid, padjad ja otsad on nagunii Kamsul kuivas toas olnud kogu talve. Värvimise kallale ei tasu asuda enne, kui väljas on vähemalt kümme kraadi sooja.

esmaspäev, 16. märts 2015

14. märts 2015


neljapäev, 12. märts 2015

VTK - Vandenõuteooriatest ja kodumaa kaitsest

Äärmused tõmbavad teineteist. Seetõttu pole ime, kui aktiivsest antiglobaliseerumise liikumise tegelasest saab Islamiriigi sõdur. Ta otsib kohta, kus oma ameerika-vastasust kõige paremini rakendada ja leiabki selle ISISe musta lipu all. Või läheb võitlema Ida-Ukraina vabaduse eest. Võib-olla pole tegemist isegi otsese ameerika-vastasusega, vaid arenenud lääneriikide või nende piires tegutsevate korporatsioonide vastu suunatud protestiga, mis kasvab üle kogu lääne kultuuri vihkamiseks. Varjatult on kõige taga siiski USA, nii arvatakse.

Ühendriigid on ise palju kaasa aidanud enda demoniseerimisele. Kõigepealt meeletu kogus ameerika kinofilme ja TV seriaale, millega ujutati üle suur osa maailmast ja mis tegelevad igasuguste vandenõuteooriatega või paljastavad valitsuse salasepitsusi. Tuletame meelde mõned neist: “Kaljukits 1“, „Kondori kolm päeva“, „Vandenõuteooria“. Siia kuulub ka kogu „Salatoimikute“ sari. Nõukogude Liidus levitati just neid ameerika filme, mis paistsid silma ühiskonnakriitilise hoiaku, sõjavastasuse või korruptsiooni ja valitsuse alatusi paljastavate süžeede poolest. Minu põlvkond on selliste filmidega üles kasvanud. Pole siis ime, kui kusagil ajusopis kripeldab kogu aeg küsimus – äkki on kõige taga ühendriikide salasepitsused. Sedalaadi materjal meeldib praegugi vene äärmuslastele, kes püüavad näidata onu Sami karvast kätt kõigi konfliktide niite tõmbamas. Nii kirjutas Irboska klubi esimees Aleksandr Prohhanov klubi poolt välja antavas ajakirjas mullu pärast Malaisia reisilennuki allatulistamist:

„Donbassi kohal alla tulistatud Malaisia Airlainesi Boeinng 777 toob lähemale kohtutunni, on „maailmalõpu lennuk“, mis koondab oma plahvatuses kaasaegse maailma mürgised energiad. Ta tirib koletusse surmaakti riigid, armeed, eriteenistused, propagandamasinad ja mandrid. See „Boeing“ võib valla päästa kolmanda maailmasõja.

Omal ajal muutis Alaskalt õhku tõusnud Lõuna-Korea Boeing marsruuti, lähenes nõukogude Tšukotkale ja Kamtšatkale, liikus piki Ohhota mere rannikut, tegeldes elektroonilise luurega. Ei vastanud maapealsetele signaalidele ega nõukogude hävitajate hoiatustele. Jätkas kindlameelselt luuret ja tulistati lõpuks alla Sahhalini kandis. See kutsus esile tohutu vastukaja kogu maailmas, mis demoniseeris nõrgenevat nõukogude riiki – vastukaja, mille tõttu võeti maha kogu NSV Liidu sõjalis-intellektuaalne ladvik, erru läks kindralstaabi ülem Nikolai Ogarkov. See oli esimene purustav sündmus nõukogude armee demoraliseerimiseks, ja Riikliku Eriolukorra Komitee perioodil ei suutnudki armee ära hoida riigi lagunemist.

Ameeriklased on suurte provokatsioonide korraldajad. Ristleja Maine õhku lendamine Havanna reidil vallandas 1898. aasta ameerika-hispaania sõja, mille tagajärjel Hispaania kaotas Filipiinid, Kuuba, Puerto Rico ja Guami. Provokatsioonid Tonkingi lahes, kus Põhja Vietnami kaatrid väidetavasti tulistasid ameerika sõjalaevade gruppi, said Põhja Vietnami ja Hanoi massiivse pommitamise ajendiks. 11. septembri „terroriaktid“, kus korralikult ei „vajunud kokku“ mitte ainult lennukite poolt rünnatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid, vaid ka korpus number 7, mida keegi ei puutunud, aga Pentagoni ramminud Boeing „aurustus“ jäljetult. Täna arvab üle poole USA kodanikest.et 11. septembri sündmused, mille tagajärjel moodustus Manhattanil kaks jubedat musta kraatrit, olid USA eriteenistuste korraldatud ning said ajendiks ameerika vägede paljudeks sekkumisteks kõigil kontinentidel.“
Aleksandr Prohhanov. Boeing 666. Izborskii klub nr 7 (19) 2014.
USS Maine sisenemas Havanna sadamasse 1898.

See demagoogia musternäidis vihjab mitmele vandenõuteooriale. Kõige värskem neist oli see, mille kohaselt korraldas laipu täis topitud lennuki allatulistamise USA, et sel moel saada ajendit sõjaliseks sekkumiseks Ukrainas. Prohhanov, kes muide on kirjanik, laob sinna juurde ritta mitu vanemat teooriat, kusjuures isegi N. Liidu poolt alla lastud Korea reisilennuk rakendatakse läbiva idee teenistusse. Kõik kuri on läbi aegade lähtunud USA-st, ka Nõukogude Liidu hävitamine oli ameerika osav salaplaan, mille esimeseks käiguks sai õnnetu Lõuna-Korea reisilennuk. Just selle allatulistamise tagajärjel kõrvaldati armee eesotsast parimad juhid ja hävitati alamate satmete võitlusmoraal.

Selle kirjutise taustal omandavad minu arvates kindla tähenduse ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme allpool tsiteeritavad sõnad intervjuust Telegram.ee-le, nagu kogu selle portaali poolt levitatav desinformatsioon.

„Kas see oleks teile üllatus, kui tuleks välja, et 9/11 oligi lavastus, et sõjad on lavastused ja nii öelda illuminaatide orkestreeritud.
Mulle see ei oleks üllatus. Sellepärast, et ma olen pidanud üle kümne aasta ülikoolis loenguid Ameerika sise- ja välispoliitikast ja ameeriklaste sõtta sekkumised on üldreeglina kuidagi väga kahtlaselt organiseeritud. Tänapäeval on ju enam-vähem kindel, et Pearl Harbouri puhul oli informatsioon sellest, et jaapanlased ründavad, juhtkonnale teada. Seda lihtsalt ignoreeriti.

1898. alustasid ameeriklased sõda Hispaania vastu, ettekäändeks oli Kuuba ülestõusu toetamine ja ajendiks oli Ameerika kodanikke Havannasse kaitsma saadetud ristleja Maine õhku lendamine. Keegi ei ole suutnud välja selgitada, miks ta ikkagi õhku lendas. Paljud on arvanud ka, et see plahvatus lihtsalt korraldati.

Ka Panama kanali ehitamise puhul korraldati väga selgelt provokatsioon. Või nagu lugu Hawaii saartega, kus kuningas andis ameerika istandustele õiguse maad kasutada ja kui leping täis sai, siis andis teada, et ei pikenda seda. Äkitselt ilmusid kuskilt välja kuningaga väga rahulolematud inimesed, korraldasid revolutsiooni, kutsusid ameeriklaste väed ja tulemus on see, et Hawaii saared on praegu USA osariik.

Kuidagi kahtlaselt paljudel puhkudel on kokkusattumusi, mille tulemusena Ameerika alustab mingit sõda või siis organiseeritud asjad kujunevad alati ameeriklaste kasuks. Selles mõttes see ei üllataks mind absoluutselt. Iseküsimus on see, kas uued uurimistulemused ka kuskile viivad, sest enamus asitõendeid on ilusti ära hävitatud kõik.“
Mart Helme intervjuust Telegram.ee-le

Kahtluseidu pandi muidugi idanema ammu ja tõenäoliselt nii nende poolt, kellele ei meeldinud USA keskvõimu tugevnemine (siseriiklik aspekt), kui nende abil, kes ei soovinud Ühendriikide poliitilise ja majandusliku kaalu suurenemist (rahvusvaheline aspekt), seda toideti usinalt NSV Liidu ajal hoolimata abist, mida USA-lt saadi (ilma milleta oleks olnud raske väljuda II maailmasõjast võitjate poolel) ning selle levitamine on muutunud uue Venemaa doktriini üheks peamiseks koostisosaks.

Venekeelsest internetist leiame Mart Helme seisukohtadele sarnaseid avaldusi. Juba 2009. aasta detsembris kirjutab näiteks ennast ajaloolaseks nimetav Sergei Holodov saidil Narodnoje analititšeskoje agentstvo NA-Russia.Ru:

"Palju aastaid pärast Pearl Harbouri tragöödiat uurisid tuukrid uppunud laevu, eelkõige drednoot „Arizonat“, mis oli jaapanlaste rünnaku peamiseks sihtmärgiks. Ilmnesid imelikud asjad. Selgus, et laeva keres polnud ühtki torpeedo poolt põhjustatud auku, kuigi „Arizona“ hävitati ametliku versiooni kohaselt just sel teel. Veel enamgi – uurijad jõudsid järeldusele, et drednoot uppus laeva sees toimunud plahvatuste seeria tagajärjel. Ainult sel kombel, rebides laeva seestpoolt lõhki, võis uputada kahesaja meetri pikkuse hiiglase.

Tundub, et ameeriklased mitte üksnes ei teadnud jaapanlaste poolt ette valmistatavast rünnakust Havail asuvale baasile , vaid aitasid neil tekitada oma laevadele maksimaalset kahju. [---] Nende esmapilgul kummaliste manipulatsioonide mõte oli lihtne: luua põhjus Ameerika sõtta astumiseks. [---] Ameerika eriteenistused on üldse suured meistrid selliste asjade peale. Näiteks korraldati 1898. aastal samasugune trikk ristlejaga Maine... [---] Midagi sarnast toimus ka 11. septembril 2001. aastal New Yorgis. Nüüd pole enam kellegi jaoks saladus, et kaksiktornid ei varisenud kokku seetõttu, et neid tabasid terroristide lennukid, vaid hoonetes endis korraldatud plahvatuste seeria tagajärjel."
Sergei Holodov, ajaloolane, Moskva. http://na-russia.ru/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=77

Miks peab soliidne eesti poliitik, endine diplomaat, levitama selliseid kuulujutte?

USS Arizona.

Eesti kui väikeriik on üsna ebameeldivas positsioonis. Meile pole kunagi meeldinud suured ja ennast jõuliselt kehtestavad riigid. Ajaloolise paratamatuse tõttu on siinne USA kuvand mõjutatud nõukogudeaegsetest stereotüüpidest, millele nüüd lisanduvad Kremli netitrollide poolt levitatavad seisukohad. Populaarsed on ideed rahuarmastavast väikesest ökoriigist, kus sõjalisel otstarbel ei kulutataks palju vahendeid. Viidatakse Rootsi poole, kes pole sõdinud sadu aastaid. Paraku unustatakse, et Rootsis on ligi kümme miljonit elanikku, neil on kodumaine kõrgelt arenenud relvatööstus (kaasa arvatud lennukite tootmine), et Rootsi ja Venemaa vahel puudub maismaapiir, mis tähendab et Venemaa peaks ründamiseks sooritama löögi üsna Euroopa südamesse jne jne. Seda, mida maksab Venemaaga sõlmitud leping, näeme hästi Ukraina praegusest olukorrast, ent meil on ette näidata ka Tartu rahuleping kui valus ja endiselt aktuaalne meeldetuletus allkirjade ja pitsatitega kinnitatud sõnadest, mille taga polnud jõudude tasakaalu. Seepärast ma ei kurda siia saabuvate ameerika relvade üle ega arva, et Eesti kaitsmist peaks harjutama pigem Nevadas või äärmisel juhul Lätis, peaasi, et me oma kodu lähedal valitseks vaikus. Ehk saaksimegi seda nautida aasta või paar enne, kui NATO lennukite asemel hakkaksid taevas undama Venemaa omad.

Kui tagasi tulla teineteise poole tõmbuvate äärmuste teema juurde, siis tõenäoliselt olid paljud lääneriikide praegu viiekümnendatesse jõudnud globaliseerumise vastased nooruses kõvad kommunistid, kes selle ideoloogia kokkuvarisemise järel endale uut elu mõtet otsima hakkasid. Need noorema põlvkona esindajad aga, kes tänapäeval alustavad parem- või vasakäärmuslike ideedega flirtimisest, jõuavad varem või hiljem valikuni – sulada meinstriimi või sattuda üksteise vastu kaevikutesse, kusjuures vasakäärmuslased võivad vabalt ühte heita roiskuva Lääne vastu sõdivate paremradikaalidega, olgu need ISIS, Novorossia või mõni tulevikus tekkiv relvastatud liikumine.

pühapäev, 8. märts 2015

Õhtuviiul

Võtaks veel ühe
suutäie praegust kokteili
lõkkesuitsune kergelt niiske
õhk paneb purju
prooviks nüüd laulda
täiest kõrist üle lageda
välja või mängida hoopis
törtsuke torupilli või karjuda
lihtsalt niisama ehhehhehhei

täna õhtul pole isegi pilvi
ainult mõned lennukitriibud
otsekui pillikeeled üle
kevadest heleda kõlalaua
nagu tohutu hobupeaviiul

püüan sättida sõrmi
tema kaelale tundes kuidas
üle mu näppude võngub
olemisse karedavõitu viis
tõustes piki sooni ja luid
häälestades mu kõri kaheti
võõrapäraselt kõlama

laulgõ-ks laulgõ’ ilda
mi õda-kõsõ-kulla

erdene zasgiin unaga ni
eremgii bolod žoro doo


Tänavune kevad on varajane

Nii varast kevadet, kui tänavune, pole kaheksateistkümne Kamsul elatud aasta jooksul veel näinud. Mullu olid ju lilled varemgi väljas, kuid rändlinnud saabusid veidi hiljem. Oli aeg, kui viitsisin kirja pannud, millal rändlinde esimest korda märkasin. Muidugi juhtus enamasti nii, et märkasin või kuulsin neid nädalavahetusel. See on linnas tööl käimise häda - lähed varahommikul, kui linnud veel ei häälitse, tagasi jõuad aga õhtuhämaras.

1999. aastal kuldnokad 26. 03., lõokesed 27. 03.
2000. aastal kuldnokad 01. 04., lõokesed 31. 03.
2001. aastal kuldnokad 30. 03., lõokesed 05. 04.
2002. aastal kuldnokad ja lõokesed 15. 03.
2003. aastal kuldnokad 20. 03.
2004. aastal kuldnokad 23. 03., lõokesed 19. 03.
2005. aastal kuldnokad aprilli esimesed päevad, lõokesed 02. 04, toonekured ca 10. 04.
2006. aastal kuldnokad 04. 04., lõokesed 04. 04., toonekured 10. 04.

2013. aastal olid veel aprilli alguses hanged õues, ent mullu polnud juba esimestel märtsi päevadel lumelaikugi. Tänavu mõni valge laiguke oli, veel paari päeva eest sai jala lumiseks teha. Aga lõokesi ja sookurgi kuulsin juba 7. märtsil ja täna, 8. märtsil nägin põllul ka kiivitajaid. Kuldnokki siinkandis veel kuulda ei lasta, aga osa must- ja hallrästaid pole ära lennanudki. Meil talvitus kummastki liigist üks, aga hallrästaid nägime aialindude talvise loenduse ajal ka kümnese parvena. Täna, naistepäeval näitas kraad maksimumiks +11,4.

Kahjuks pole igal kevadel ühel ja samal ajal pilte teinud. Aga 2005. aastast alates, kui Kamsule digiajastu saabus, on lugu enam vähem selline:

13. märts 2005
11. märts 2006

10. märts 2007

26. märts 2008

14. märts 2009

6. märts 2010

12. märts 2011

28. märts 2012

31. märts 2013

4. märts 2014

7. märts 2015

Lõppu tänase päeva pilt. Naistepäevalilled.